Laar nõustab Fazeri leivatehast

Laar ise määratleb oma rolli Fazeri tootearendusprojektis ideede genereerijana: «See on selline naljakas asi.»

«Kui Fazer Eesti minu poole pöördus, vastasin ma neile, et hea meelega. Äkitselt nägin maine kujundamist ja reklaami hoopis teiselt tasandilt, mitte enam riigi kõrguselt,» räägib Laar.

Laar on tugev ajaloolane, kes samal ajal tunneb ka Eesti rahva hinge, põhjendab valikut Fazer Eesti tegevdirektor Ants Albei.

Albei sõnul konsulteeritakse Mart Laariga igapäevase leiva taustast: kust on see tulnud ja kuhu minemas. Albei kinnitab, et Fazeri põhimõte on toota Eesti leiba ja Laari näpunäited on osutunud seejuures väga vajalikuks.

Laar koostas Fazeri jaoks ülevaate, kuidas on leib eestlaste toidulaual püsinud. Ülevaates oli olulisemate ajaloosündmuste vahele pikitud tolle perioodi toitumisharjumused. «Mulle pakkus see lihtsalt lõbu,» hindab Laar, kellele endale maitseb enim ehtne rukkikroovleib.

«Fazer Eesti tahab soodustada meie talupidajat ja kasutada kodumaist vilja,» kiidab Laar leivatehast. «Ma pean seda Fazeri soovi väga õigeks, seda enam, et peaaegu kogu meie leivatööstus põhineb mitte-eesti kapitalil ja Fazer pole siin mingi erand.»

Leivategemisest meeldivamaks tegevuseks peab Laar siiski loengute pidamist Tartu ülikoolis. «Akadeemiline õhkkond ja õppejõu amet on huvitavad,» seab Laar esikohale ajaloolase kutsumuse.

Südamelähedasem ajastu on Eesti möödunud sajandi lõpu ärkamisaeg. Hetkel uurib ta Johann Voldemar Jannseni haiguse ja surma asjaolusid. «Jannsen sai rabanduse ja elas avalikust elust kõrvale tõmbununa veel kümme aastat. Kuid ilmselt see polnud insult, vaid nagu arvab minu defektoloogist abikaasa, vaid ühe vähelevinud tõve tagajärg,» valgustab Laar uurimistöö seisu.

Pooleli on tal ka põhikooli 5. klassi ajalooõpiku kirjutamine, millest järgmisel aastal pärast trükivalguse nägemist hakkab teiste hulgas õppima Laari enda tütar.