• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas käituda kriisisituatsiooni sattudes

    Raamatupidamine, kliendiinfo, toodete tellimine, hinnakalkulatsioonid -- need on arvutustehnikal toimivad äritegevuse tuiksooned, mida ähvardab ühel päeval krahh. Arvutivõrgu server, mis on juba paar aastat truult teeninud, seiskub äkki või on ta vargapoistele ette jäänud ja hoopis kadunud.
    Kas ollakse selliseks situatsiooniks valmis või seiskub firma elu täielikult? Üsna tavaline vastus küsimusele on, et me ju teeme oma andmebaasidest varukoopiaid ning kasutame nüüd neid. Aga kui paljud arvutivõrkude administraatorid on üldse enne proovinud andmeid varulindilt taastada? Kas teatakse firmas, kaua see aega võtab.
    Kõigepealt tuleks koostada plaan selle kohta, kes millega kriisisituatsioonis tegeleb. Siin sõltub palju firma arvutiinimeste ja hooldusfirma koostööst. Igal firmal peaks olema nimekiri oma ülesannete prioriteetidest. Näiteks taastame kõigepealt raamatupidajate töö, seejärel käivitame lao ja alles viimases järjekorras vaatame, et sekretär ka arvutil trükkida saaks. Hea oleks omada ka paberil ülevaadet erinevate programmide käivitusparameetrite ja kasutusõiguste kohta. Sest selline ülevaade arvutis ei aita -- mis ei tööta, see ei tööta.
    Tavaliselt võtabki kõige rohkem aega programmide uuestiinstalleerimine varuarvutile ja tema parameetrite määratlemine. Andmebaaside sisu taastamine koopialt on selle kõrval pisiasi. Loomulikult tuleks enne suure pahanduse tekkimist kontrollida, kas koopialt taastatud andmebaase on üldse võimalik kasutada. Tegevusplaan tuleb läbi arutada ka hooldefirmaga. Lepitakse kokku, millised varuosad peavad olema kogu aeg saadaval hooldefirma laos, kui kaua võtab aega tellimine emafirmast jne. Kohe pärast rikke esialgset lokaliseerimist tuleb otsustada, kas asuda kiirelt riket parandama või tuleb vahepeal süsteemi töö taastada varuarvuti abil. Ka tuleb kokku leppida varuarvuti kättesaadavuses, selle parameetrites ning installeeritud tarkvaras.
    Soovitan firmajuhtidel järele mõelda, millised firma protsessid arvutustehnikast sõltuvad ja kuidas on tagatud protsesside kulgemine tehnilise rikke korral.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.