Vältimatu arstiabi lõunanaabritele tasutakse

Keskhaigekassa direktori asetäitja Vaike Näripea ütles, et vältimatu abi all mõistetakse näiteks kiirabiarsti väljakutset. Haige peab aga tasuma riikides, kellega on sõmitud kõnealune leping, seal kehtestatud visiiditasu.

Näripea sõnul vajab Eesti vältimatu abi tasumise kokkuleppeid kõigi riikidega, kellega kehtib viisavabadus, ja riikidega, kus elab palju eestlasi, nagu Kanada, Austraalia ja Inglismaa.

Rootsiga on Eesti juba sõlminud meditsiiniteenindamise lepingu, leping Soomega pole veel kummagi riigi parlamendis arutelul olnud. Ettevalmistamisel on vältimatu abi leping Ukrainaga, eelläbirääkimisi on alustatud Tshehhi ja Venemaaga.

Näripea ütles, et Eesti on ka seni tasunud vältimatu arstiabi kulutusi Läti, Leedu ja Venemaa kodanikele. Vastastikuse abi lepinguga on lepingupooltel võimalik teha aasta lõpus tasaarveldus. Lepingupool, kelle kulutused osutuvad suuremaks, saab teiselt riigilt enammakstud raha tagasi küsida, väitis Näripea.

Järgmise aasta ravikindlustuseelarves on ravikindlustusega seotud välislepingute kuludena kirjas kolm miljonit krooni, mis võrreldes tänavuse aastaga on poole miljoni krooni võrra suurem.

Selleks aastaks välisriikide kodanikele arstiabi andmiseks eraldatud 2,5 miljonit kroonist on Näripea sõnul kulutatud pisut alla miljoni. «Summa oli planeeritud suurem Soomega sõlmitava lepingu pärast, kuni seda pole, ei kulu kogu raha ära,» lausus Näripea.