Venemaal peab kartma tollipettusi

Hommikul ärgates tervitab veokijuhti maja uksel lahke meesterahvas. Peale vaadates pole kahtlustki, et tegemist on hea inimesega. Viisteist sammu eemal seisab teine mees, kellel palutakse koorma mahalaadimise ajal majast vajalikud paberid tuua.

Autojuht hakkab alles tagasiteel kahtlema, et äkki on midagi halvasti. Ise ta kordagi kontoris sees ei käinud. Järsku ei olnud üldse õiged mehed õigete dokumentidega. Venemaa piiril selgub, et ei olnudki. Auto arestitakse ja veofirma sattub salakaubavedajate nimekirja, kuna koorem on lahti tollimata. Ometigi oli koorem maha laaditud õigel aadressil ja juht oli juba 3--4 korda varemgi samale firmale sama kaupa viinud. Seekord oli ta aga usaldanud esimest teretajat.

Autojuht peab alati ise kontorisse kaasa minema. Samas on aga kartus, et koorem vahepeal ära rüüstatakse. Seetõttu ongi õigem kõik tollivormistused teostada tolliterminaalis, mitte tellija juurde kutsutud tolliinspektori abiga.

Ka tolliterminaalis on oht saada petetud. Juht sõidab tolliterminaali territooriumile. Kabinetis käsib terminaali töötaja tal koos tolliinspektoriga koorem maha laadida 8. laos. Lao juures selgub, et autosid on palju ja järjekorrad on pikad. Inspektor annab head nõu koorem kiiresti 9. laos maha laadida. Nii tehaksegi. Juht saab vajalikud pitsatid ja sõidab piirile tagasi. Venemaalt teda välja ei lasta. Pitsatid ei ole õiged. Juht keerab otsa ümber ja sõidab tagasi terminaali, kus tõstab lärmi. Terminaali ametnike seletus on lihtne: üheksas ladu on küll meie territooriumil, kuid see pole enam tolliladu. Koos juhiga koormat maha laadinud tolliinspektor võtab taskust pitsati ja näitab juhile: «Minu pitsat on hoopis sellise numbriga ja teid näen ma üldse esimest korda.»

Õigust tagantjärele jalule ei sea. Tolliinspektoril on taskus mitu pitsatit ja vastandamine inimestega Venemaal pettusi ei lahenda. ÄP