• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 02.04.97, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sealiha kallineb kolmandiku

Statistika järgi moodustab imporditud lihakogus Eesti lihatoodete tarbimises umbes kolmandiku. Põllumajanduse ja maaelu edendamiseks loodud komisjoni ettepanekul tuleks valitsusel kehtestada 30--35protsendilised sealiha imporditollid, kuna siis oleks laekuv tulu suurim -- 26 miljonit krooni.
Samas tõdetakse, et ehkki selliste tollitariifide kehtestamine suurendaks lihatootmist 2000 tonni võrra, vähendaks tollimaks tarbimist samavõrra. Peale selle tõuseks sealiha hind kolmandiku võrra.
ASi Valga Liha- ja Konservitööstus direktori Elmut Paaveli ütlusel mõjutaks valitsuse otsus panna imporditavale sealihale kuni 35protsendiline tollimaks kõiki lihatööstusi, kelle tegevus saab selle tulemusena häiritud või isegi hääbub. «Kui liha hind tõuseb, siis ei saa me enam plaanida Läti ja Leedu turule müümist, kuna hind ei kannata konkurentsi,» lausus ta. «Lõpptulemus on täielik hääbumine.»

Artikkel jätkub pärast reklaami

Elmut Paaveli ütlusel on kummaline, et põllumajanduse ja maaelu edendamise komisjon soovitab valitsusele seada imporditõkked sealihale ja doteerida piimatootmist, mis mõlemad tänasel päeval ennast ise ära tasuvad. «Ma imestan, miks ei räägita veiselihast, millega on palju kehvemad lood, kuna ta on suures kahjumis,» märkis ta. «Kas ei ole küsimus selles, et seakasvatajad on kõvemini karjunud?»
Ekspertide, teiste hulgas peaministri majandusnõuniku Ardo Hanssoni tehtud tasuvusuuringu kohaselt on efektiivse piimatootja tootmise rentaablus 11,5%. Tasuvusuuringu järgi on aga efektiivse sealiha tootja rentaablus negatiivne: -5,6%.
Eesti suuri seakasvatusmajandeid liitva lihaühistu Viru juhatuse esimees Urmas Laht möönis, et tollitariifide mõjul võib sealiha hind ajutiselt tõusta, kuid langeb pärast ületootmise tekkimist. «Kui tuleksid tollitariifid, siis näeks, kui palju seda liha üldse vaja on,» lausus ta.
Lahe sõnutsi on tollide rakendamine positiivne, kuna tarbijauuringu kohaselt eelistab kolm neljandikku eestlastest kodumaist toiduainet välismaisele ning alles nüüd tekiks tarbijail võimalus oma eelistus täide viia.
Pärnumaal seakasvatuse ja viljamüügiga tegeleva ASi Pomes direktor Neeme Tilk märkis, et kindlasti oleks valitsusel vaja koostada tolliseadus, kuid importsealiha tollitariifide kehtestamine ei muuda importijate jaoks suurt midagi. «Kui ma olen täie mõistusega ärimees, siis leian ma tuhat võimalust, kuidas sealiha üle piiri tuua 3 krooniga kilogramm ja selle pealt maksud maksta,» rääkis ta. «Tollimaks ei anna soovitud efekti.»
Tilk märkis, et miinimumhindade kehtestamine aitaks selle vastu küll, kuid siis kuluks kogu piiril saadud raha ilmselt piirhindade määramise ja mõõtmisega tegeleva ametkonna ülalpidamiseks ega annaks majandusse soovitud tulemust.
Komisjoni soovitust toetada efektiivseid piimatootjaid (4000 kg piima lehma kohta aastas, kui on vähemalt viis lehma)1000 krooniga lehma kohta meeldib nii piimatootjatele kui ka -töötlejatele.
Harjumaal Kõrgemäe talus 25 lehma pidav Anneli Viilup kiitis piimatootmise toetamise heaks. «Mind on see poliitiline jutt juba ära tüütanud, aga meele tegi rõõmsaks küll, kui kuulsin, et toetust tahetakse anda,» ütles ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Viilup nentis, et tema lehmad lüpsavad üle 4000 kg aastas ning tõenäoliselt tuleb ta tootmises omadega plussi. «Täpselt ma öelda ei oska, kuna numbrid pole veel koos,» lausus ta.
ASi Mulgi Meier juhataja Andres Vinni lausus, et tollimaksu alla ei tohiks panna seda imporditavat toorainet, mis töödeldakse Eestis ning seejärel eksporditakse.
Vinni sõnul ei ole ta aga selle vastu, et piimatootjad riigilt rahalist toetust saaksid. «Las nad saavad, seda paremini nad pärast elavad,» tõdes ta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele