• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turud teadmatuses

    Veel nädal tagasi Wall Streetil korraldatud küsitluses oli 73 protsenti vastanutest veendumusel, et intressimäärade tõus on otsustatud. Vahetult enne keskpanga otsuse päeva ei olnud aga enam palju neid, kes oleksid söandanud föderaalreservi sammu kaljukindlalt ennustada.
    Märtsi lõpus tõstis föderaalreserv keskpanga intressi 0,25 protsendi võrra 5,50 protsendile. Siis olid aktsiaturud üksmeelel, et tegemist on avalöögiga kevadel ja suvel järgnevatele intressimäärade tõstmistele.
    Nüüd on arvamused muutunud. Üks selle põhjus on börsiettevõtete esimese kvartali väga head majandustulemused, mis annavad alust arvata, et kõrged aktsiakursid on ehk siiski õigustatud.
    Veelgi olulisem on aga see, et kardetud inflatsiooni ei paista esialgu kuskilt. USA majandus on edenenud endiselt hoogsalt, kuid ilma ülekuumenemise tunnusteta.
    Seda on tulnud möönda ka keskpanga esimehel Alan Greenspanil, kes nädal tagasi prognoosis majanduskasvu aeglustumist tänavuse ja tuleva aasta alguses.Wall Street imestas kohe, kas see on kohane avaldus mehe suust, kes kavatseb majandust jahutada järjekordse intressitõusuga. Ilmselt mitte.
    Läinud nädalal avaldati rida indekseid mitmete majandusnäitajate kohta. Neid uuriti eriti hoolikalt, et välja lugeda kaalukausi kaldumist ühele või teisele poolele.
    Juuresolevas tabelis toodud majandusnäitajates ei ole märkigi ülekuumenemisest. Pigem vastupidi. Majanduse kasvutempo on pärast seitset buumiaastat aeglustumas, mis võimaldaks keskpangal jääda äraootavaks ning jätta intressimäärad muutmata.
    Samas peab meeles pidama, et ka inflatsioon ei olnud enne märtsikuu intressimäärade tõusu kontrolli alt valla pääsenud. Alan Greenspan ongi viimasel ajal kõnelenud eelkõige ennetavast intressipoliitikast, mis ei pruugigi niivõrd avaldatud majandusnäitajatest sõltuda.
    Kallis dollar on hoidnud importkauba hinnad kontrolli all, kuid nüüd, kui dollar on hakanud langema, võib inflatsioon saada uut hoogu importkaupade hinna tõusu kaudu.
    Kuivõrd föderaalreservi võimalik otsus intressimääru tõsta mõjutab aktsiakursse, võib prognoosida märtsikuise intresside tõstmise baasil. Seda põeti mõnda aega, kuid viimastel nädalatel on aktsiaindeksid taas rekordeid löönud. Niisamuti võib minna ka nüüd. KL
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tõusvalt alanud päev lõppes Balti aktsiaturgudel punaselt
Täna sulgusid kõik kolm Balti börsi ja ka Balti koondindeks miinuses, ehkki kauplemispäev algas indeksite tõusuga.
Täna sulgusid kõik kolm Balti börsi ja ka Balti koondindeks miinuses, ehkki kauplemispäev algas indeksite tõusuga.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.