Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hasartmängud viljaväljadel

    Padise kloostri taga roomavad mööda põldu kaks Raul ja Priit Rosenbergi firmale Raubri kuuluvat traktorit, külvikud taha rakendatud. Suurema traktori ja külviku hind on kokku 2,5 miljonit krooni.
    Vennad on aktiivselt alustanud kevadkülvi kokku 720 lektaril põllumaal. Põllud ei kuulu mitte nende harijatele, vaid kümnetele väikeomanikele, kes ei saa osa muust rõõmust, kui et keegi võõras vabatahtlikult nende söötis maid harida viitsib.
    Põlluservas jälgivad masinate tööd ning aitavad jõudumööda kaasa Raul (36), Priit (35) ning nende sõber ja kolleeg Margus Koppel (36), kes samuti 720 hektaril viljakasvatamisega leiba teenib.
    Kontori ehitamiseks pole Rosenbergidel veel raha üle jäänud, nii tulebki vestlust arendada lagedas põllunurgas kevadiselt jäise tuul käes. Kuna kibe töö teha, pole Priidul aega jutupuhumiseks, vaid ta asub põlluserval töötava masina rooli.
    «Viljakasvatamine on võrreldes muude põllumajandusvaldkondadega väiksema riskiga ning lihtsam, kuid mitte kõige tulusam,» põhjendab Raul oma valikut viljaga jännata. «Piimatootmine on praegu tulusam.»
    Nii Rosenbergide firma AS Raubri kui ka Margus Koppeli ja Ivar Mängli firma AS M&K alustasid oma tegevust 1991. aastal ning kahekordistades igal aastal vilja all oleva maa pinda on nad tänaseks jõudnud mahuni, kust suure laenukoormuse tõttu iseseisvalt edasi ei saa.
    Mehed loodavad tegevust laiendada paari aasta pärast, kui vanad pangalaenud tasutud ja seadmed uute laenude tarvis pandist vabanenud.
    Tagasihoidlike arvestuste kohaselt saab kumbki aktsiaselts 720 ha pealt saaki 4 miljoni krooni eest. Seda juhul, kui ühelt hektarilt õnnestub koristada 3 tonni vilja. Kui saak võetud, müüakse see hea tava kohaselt ainult Eestis.
    Seda, et 720 hektarit harib Margus Koppel koos nelja töölisega ning Raul ja Priit samuti nelja abimehega, peetakse heaks efektiivsuse näitajaks. Mehed ise arvestavad, et 100 ha peale läheb tarvis ühte töölist.
    Põllumajandusministeeriumi maamajanduse osakonna juhataja Toomas Kevvai arvestab, et kui sellise inimeste arvuga nii suurt põllumaad harida, tuleb ühe inimese aastakäibeks 600 000--700 000 krooni, mis on optimaalne. «Eestis on teisigi väga häid ühistuid ja talusid, kes teevad tööd efektiivselt,» lisab ta.
    Viljakasvatajatest suurpõllumehed hoiavad pöialt, et Eesti riigis kehtestataks imporditava vilja tollid. Siis saaks siinne talunik oma vilja eest kõrgemat hind küsida ning vabamalt investeerida, selgitavad nad. Raul Rosenberg lisab, et suureks abiks tootjatele oleks ka krooni devalveerimine, mis muudaks küll kehvemaks tarbijate olukorra, kuid peaks mõjuma soodsalt tootjatele.
    Poliitikast rääkides muutuvad Raul ja Margus kurjaks. «Üks ebakompetentsemaid poliitikuid on Siim Kallas,» nendib Raul. «Ta kas ei saa aru tollide vajalikkusest või võitleb valede huvide eest.»
    Edukad viljakasvatajad peavad põllumeeste huvide esindajateks maapoliitikuid, kes paraku aga oma tarkusega jälle vajaliku tasemeni ei küündivat.
    Kuna oder, kaer ja rukis nõuavad oma, algab EPA haridusega talunike tööpäev juba varakult ning lõpeb enamjaolt järgmise päeva sees. Raulil ja Priidul kestab keskmine tööpäev hommikul seitsmest öösel kaheni, Margus seevastu alustab juba viiest hommikul ning saab päeva õhtusse heal juhul üheteistkümneks õhtul, halvemal juhul samuti kell kaks öösel.
    Päevad läbi põllul viibivatele meestele pereelu peavalu ei tekita ning maaharimise hasarti ei vähenda. Margus Koppel, kellel kodus Riisiperes on ootamas valla raamatupidajast naine ja kolm last, ei näe pere pärast suurt muretsevat. «Koos naisega niikuinii töötada ei saaks,» ühmab ta.
    Raul Rosenberg, kel kodus Loo alevikus linnuvabriku juures sirgub kaks last, lisab, et ASis Raebetoon pearaamatupidajana töötav abikaasa räägib talle pidavalt, et tuleks see viljaga jändamine ükskord sinnapaika jätta ning palgatööle minna. «Ma ei tea, kas naine teenib minust rohkem, aga elab ta paremini ja muretult,» vajub Raul hetkeks mõtetesse.
    Abikaasa Réne Rosenberg tunnistab, et mehe töö on peres tõepoolest mitmeid kordi tõsiselt arutusel olnud, kuid seni tulemusteta. «Muidugi ei meeldi mulle, kui meest kevadel kuu aega ja sügisel kaks kuud kodus pole,» lausub ta. Õnneks on aga Rosenbergide peres kummalgi abikaasal kulutada oma raha, mistõttu ei tea naine mehe palgast midagi. «Ta ütleb, et tal polegi palka, vaid ta on omanik, kellel on kasutada miljonid,» selgitab Réne.
    Abikaasade ühisvara on olnud aga piisav selleks, et lubada endile kolmenädalast puhkust Floridas, mida ei saa endale lubada just iga Eesti talunik.
    Igal sügisel istuvad viljamagnaadid taas maha ning kalkuleerivad, kas jätkata veel üks aasta viljakasvatamist või lõpetada. Tänavune suurkülv on Koppelil ja Rosenbergidel eeskätt tingitud sellest, et mullune põud maailma suurriikides vähendas teraviljasaaki ning viis hinnad meeldivalt üles.
    Mis saab edasi, ei oska talumehed veel öelda. Kindlasti tehakse vili maha ja jäädakse ootama sügisest saaki.
    Kui aga hinnad langema peaksid, on mehed valmis ka tööd lõpetama. Kui olla nahaalsed, võiks sügisel raha välja võtta, arved ning palgad tasumata jätta ning jalga lasta. Rosenbergid ja Koppel seda aga teha ei kavatse.
    Põllumajandusega on üldiselt nii, et kui oled juba nii palju aega ja raha investeerinud, ei jää muud üle kui loota kunagi vaev kuhjaga tasutud saada, räägib Raul. «Uhkus ei luba pooleli jätta,» nõustub ka Margus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.