27. mai 1997 kell 22:00

Süsteemilepingu täitja ülesannetest

Tegelikkuses on Eestis süsteemiprojekte seinast seina: nii neid, mis annavad töötava tulemuse, kuid pole mõistlikult dokumenteeritud, kui ka neid, mis on ilusti juhitud ja massiivselt dokumenteeritud, kuid mille raames loodud süsteem ei tööta. Siiski ei garanteeri üleandmise hetkel toimiv süsteem töökindlust, arengut, ülekantavust teistele platvormidele ja paljusid muid tellijale vajalikke omadusi. Seega ei tohiks täitja piirduda vaid süsteemi üleandmisega -- on muid tulemusi ja tegevusi, mis lõppkokkuvõttes on vähemalt sama olulised (vt külgaken). Kommenteerime siinkohal kahte olulisemat projekti tulemust: dokumentatsiooni ja koolitust.

Hea dokumentatsioon võimaldab planeerida süsteemi erinevatel detailsuse tasemetel, on üheks vastastikuse arusaamise aluseks erinevate osapoolte vahel, kergendab süsteemi haldamist ja edasist arendamist. Tellija seisukohast tähendab see vähemalt kahte väga olulist asja. Esiteks, projekti algjärgus luuakse tellija ja täitja koostöös süsteemi analüüsi dokument. Tellija peaks suutma seda lugeda, et edastada oma soove ja aru saada, kas tehakse talle vajalikku süsteemi. Analüüsi dokumenti võiks võrrelda hoone arhitektuuriprojektiga -- hoone tellija otsustab selle põhjal tulevase ehituse sobivuse üle, kuigi ta ei pruugi mõista detailseid tööprojekte.

Teiseks, projekti lõpus üleantav süsteemi dokumentatsioon annab tellijale tegeliku kontrolli süsteemi edasise arenduse üle -- kui tekib vajadus, võib ta seda teha ise või anda üle teisele täitjale. Kuni sellist dokumentatsiooni ei ole, on tellija oma projekti täitja mõjualune, sest kogu teadmine edasise arengu kohta on viimase käes.

Koolituse all mõistetakse tihti süsteemi otseste kasutajate (operaatorite) väljaõpet, see on ka paljudes lepingutes sees. Laiemas mõttes on koolitus projekti käigus tekkinud teadmiste ülekanne tellijale. Siia võivad kuuluda näiteks teadmised süsteemi hooldusest (süsteemi haldaja koolitus) ja edasiarendamisest (arendaja koolitus).

Teadmiste ülekande puhul on veel kasulik arvestada, et täitja saab projekti käigus väärtuslikku infot tellija firmast, selle töökorraldusest ja protsessidest. Sellise info süstemaatiline esitus, näiteks analüüsi etapil, loob tihti uue kvaliteediga teadmised tellija organisatsiooni kohta. Süsteemi projekteerija võib omada mõnes mõttes laiemat ülevaadet tellija firmast kui tellija ise. Tellija saab projektist lisaefekti, kui püüab omandada seda teadmist ja selle edasise haldamise meetodeid.

- jälgiks tunnustatud arendus-, projekti- ja kvaliteedijuhtimismetoodikaid;

- tutvustaks vajadusel mainitud metoodikaid tellijale;

- määraks omapoolsed, tellijale kättesaadavad vastutajad projekti eri osade eest;

- suhtleks aktiivselt tellijaga, eriti projekti algus- ja lõppjärkudes;

- suudaks edastada projekti ideid tellijale, sealhulgas dokumenteeritult;

- valdaks valitud tehnoloogiat -- teostaks projekti õigesti ja tähtajaliselt;

- annaks üle dokumentatsiooni, mis võimaldab tellijal ise süsteemi hallata ja edasi arendada;

- annaks üle ka projekti tulemusena tekkinud oskused, teadmised ja õigused.

Hetkel kuum