• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merelaevanduse ostuhuvilised sõlmivad kokkuleppeid

    Balti Cresco Investeerimisgrupist eile õhtupoolikul veel ei kinnitatud kas firma teeb koos ESCO Holdinguga ühispakkumuse. Firma juhtkonnast kinnitati, et pakkumuste esitamise tähtaeg on neljapäeval kell kaks päeval, seega on läbirääkimisteks veel aega.
    Balti Cresco Investeerimisgrupi üks koostööpartnereid on üks tuntud Norra laevakompanii, kelle nime pole seni avalikustatud. Varem oli Balti Cresco Investeerimisgrupi pakkumuse taga Taani ja Norra vahel praamiliiklust korraldav firma Scandline.
    Eesti Merelaevanduse tegevjuhtkonnaga seotud ESCO Holding on teinud juba sügisest alates koostööd Rootsi finantsinstitutsiooniga Carnegie AB, kelle ülesandeks on olnud ESCO Holdingule koostööpartnerite leidmine maailmast ja firma nõustamine.
    Äripäeva andmetel on ESCO Holdingu üks partnereid ka Eesti Ühispank. Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm ja panga president Ain Hanschmidt on varem kinnitanud, et pank ei osale erastamisel otse, vaid nende huvi on, et Eesti Merelaevandus oleks ka edaspidi panga klient.
    Lõplik otsus, kas Balti Cresco Investeerimisgrupp ja ESCO Holding esitavad ühispakkumuse, pidi selguma eile hilisõhtul, osapooltevahelisel kohtumisel.
    Üks ESCO Holdingu pakkumusele lähedalseisvaid allikaid lausus eile, et neile on teinud pakkumisi koostööks ülejäänud kaks erastamisel osalevat gruppi, kuid soodsamana tundus Balti Cresco Investeerimisgrupi pakkumus.
    OÜ Arbonale esindaja, ASi Hansa Investeeringud tegevdirektor Toomas Reisenbuk ütles, et ta ei kinnita ega lükka ümber võimalust, et Arbonale võiks erastamisel teha koostööd ESCO Holdingu või Balti Cresco Investeerimisgrupiga. Küsimusele, kuidas ta kommenteerib kahe konkurendi ESCO Holdingu ja Balti Cresco Investeerimisgrupi koostööd, vastas ta, et see on loomulik ja selles pole midagi imelikku.
    Küsimusele, kas Arbonale võiks teiste pakkujatega ka ise koostööd teha, vastas Reisenbuk, et kui firma seda teeks, poleks selles midagi imelikku. Ta lisas samas, et see ei tähenda veel, et kellegagi konkurentidest koostööd tehtaks.
    Reisenbuk ei soovinud eile õhtul kommenteerida ka, kas Arbonale pakkumuse taha on tulnud uusi partnereid.
    Seni on Arbonale pakkumuse taga lisaks Hansa Investeeringutele mainitud ka Nomura Internationali ja Jinhui Shipping and Transportation Ltd nime.
    Erastamisel läheb müüki esialgu 70 protsenti Eesti Merelaevanduse aktsiatest. Eesti riik võib pärast kuue kuu möödumist müügilepingu sõlmimisest käituda riigile jäänud 30 protsendi aktsiatega mitut moodi.
    Riigil on võimalik korraldada kõigi aktsiate avalik müük või teatud osa aktsiate avalik müük, mis lõppeks nende aktsiate minekuga Tallinna börsile.
    Teise võimalusena võib riik müüa kõik või teatud osa aktsiatest mõnele kolmandale isikule oksjonil enampakkumise korras või muul viisil.
    Riik võib kõigi või teatud osa aktsiate suhtes rakendada ka optsiooni teel müüki.
    Neljandaks võib riik jätta kas kõik või osa aktsiaid enda omandusse.
    Eesti Merelaevanduse aktsiakapital on praegu 107,9 miljonit krooni, mis jääb pärast erastamist riigi osaluse suuruseks firmas.
    Pärast seda, kui aktsiakapitali suurenemine on kantud äriregistrisse, kantakse riigi arvele dividendidena 296 miljonit krooni ja makstakse dividendide pealt tulumaksu 104 miljonit krooni.
    Eesti Merelaevanduse kui Eestis registreeritud juriidilise isiku eelmise aasta käive oli 1,23 miljardit krooni ja kasum 19,7 miljonit krooni. Ettevõttes töötab 1853 inimest ja firmale kuulub 41 laeva. Lisaks omab Eesti Merelaevandus osalust kuue laeva omanikfirmades.
    Koos 24 offshore-firmaga moodustuva konsortsiumi kahjum oli eelmisel aastal 76 miljonit krooni, mis tekkis dollari kursi kõikumisest.
    Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on avaldanud arvamust, et nõukogu loodab parema pakkumuse välja valida 11. juunil ja sõlmida erastamislepingu hiljemalt 10. juulil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.