Riik piirab pärijate ringi

Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti maa ja vara tagastamise osakonna juhataja Ene Vegesi sõnul lõppes õigeaegne tagastamis- või kompenseerimisavalduste esitamine juba 1992. aasta alguses.

Need, kes õigel ajal reageerisid, said maa või vara tagasi, ja neid seadusemuudatused ei puuduta. Kes taotluse esitamisega hiljaks jäi, sai võimaluse esitada täiendavaid avaldusi, kuid see laienes väga piiratud hulgale omaniku sugulastele -- vanematele, abikaasale ja lastele. «On arusaamatu, miks avalduse esitamise õigust ei ole omaniku lapselastel ega alanejatel sugulastel, sest majad on juba nende nimel,» ütles Veges.

Võru maavalitsuse omandireformiameti juhataja Endla Anipai ütles, et on absurdne, et avalduste esitamise õigus anti surnud inimestele. Maaomanike vanemad ei ole enam elus, üldjuhul on lahkunud ka omanikud ja nende abikaasad, selgitas ta.

«Lastelastel tuleb nüüd maa välja osta, sest nad ei mahu sellesse ringi, kellele maa tagastatakse,» lausus Anipai.

Tallinlane Rein Piho on üks neid inimesi, kellele seadusemuudatused liiga teevad. Piho sõnul kuulus tema vanaisale Harku vallas maa ja maja. Hiljem lõigati maatükki väiksemaks ja osale maale ehitati paneelelamu. Piho vanaisale kuulunud maja ära ei võetud. Pärast surma pärandas vanaisa maja oma pojale, kes omakorda tegi pärandi Rein Pihole.

«Minuni ei jõudnud õigeaegselt informatsioon, millal ja kuhu avaldus esitada,» põhjendas Piho tagastamistaotlusega venitamist. «Esitasin täiendava avalduse hiljem, kuid maad ma enam ei saa, sest saajate ring tõmmati koomale. Pean maatüki erastama, kuigi maja on minu nimel.»

«Õnneks on minu krunt väike ja mul on EVPsid, mille eest maad osta,» sõnas Piho. «Ma ei tea, mida teevad aga need, kellel tuleb välja osta mitukümmend hektarit.»

Tallinna linnavalitsuse omandireformiameti juhataja Vladimir Viiese sõnul leppisid paljud pärijad eelnevalt kokku, kes esitab tagastamisavalduse. Esitaja võis olla üks pärijatest, osa pärijaid või kõik pärijad.

«Meie poole pöördusid nüüd endise omaniku lapselapsed, kes jätsid avalduse esitamata, sest avalduse esitas nende ema (omaniku lapse abikaasa -- toim),» lausus Viies. «Kahjuks ei osanud nad ette näha, et kuus ja pool aastat seisis nende avaldus kusagil sahtlis ja seda ei antud menetlusse. Nüüd võeti nende emalt õigus varale ja lapselapsed enam taotlust esitada ei saa.»

Ene Vegesi kinnitusel pole välistatud, et õigeaegselt avalduse esitanud inimesed, kes pole tagastamisotsust veel saanud, asuvad nüüd seisukohale, et taotlused on lahendamata kohaliku omavalitsuse täitevorgani süül ja hakkavad nõudma kahju hüvitamist.

Hiiu maavalitsuse õigusnõunik Helge Salusoo kinnitas, et vallavalitsus pole jõudnud kõiki toimikuid läbi vaadata ja seega jäi osale inimestele vara ja maa kompenseerimata. «Olen seisukohal, et süüdi on need, kes selliseid seadusi vastu võtavad,» ütles Salusoo.

Ene Vegesi kinnitusel on hea, et seadusemuudatustel pole tagasiulatuvat jõudu. Need, kellele on tagastamisotsus tehtud, võivad rahulikult hingata, kinnitas ta.