Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõlvatust konkurentsist ja kõrvaltoodetest

    Koos turumajanduse arenguga on paljud firmad enda jaoks avastanud ärilise edu kuldvõtmekese -- see on turustamine. Tähtis pole edukalt toota, vaid müüa -- umbes nii kõlab see läänemaailma vana pragmaatiline tõde, mis muutus tähtsaks pärast konveiermeetodi leiutamist.
    Tõde on ta Eestiski, sest kuidas muidu seletada järjest kasvavaid kulutusi toodete turustamisele ning aina uusi (mujal äraproovitud) müüginippe.
    Kes jälgib tähelepanelikult ajakirjanduses ilmuvat reklaami või käib kauplustes sisseoste tegemas, märkab seal kindlasti kuulutusi, mis kutsuvad ostma põhjusel «osale loosimises» või «saad kauba peale asja». Viimase aasta jooksul on see suundumus omandanud ko?maarsed mõõtmed, nii et mõni rahu ja privaatsust igatsev tarbija ei julge enam avada õllepudelit ega osta televiisorit, ilma et teda ähvardaks sattumine kuratlikku loosikarusselli ning sealtkaudu vähestele õnnena pähe prantsatav auto, pesapallimüts, motoroller ja välismaareis või siis «kauba peale tasuta» kaasa pugev reklaambro?üür.
    Võib-olla oleks meilgi huvitav teada, miks läänemaailmas sellised ohud tarbijat enam ei ähvarda?
    Kui vaadata nii USA kui ka Euroopa Liidu riikide seadusi ja turunduspraktikat, siis liigitataks meie reklaamiturul toimuv kõlvatu konkurentsi alla. Kui järele mõelda, siis on see ka igati loogiline. Igasugused «kauba peale» tooted ja loosivõimalused (koondnimetus kõrvaltooted) tõmbavad minu kui keskmise tarbija tähelepanu kõrvale müüdava toote olulistelt omadustelt, mille pärast ma tegelikult ostma peaksin.
    Mahlad peaksid konkureerima mahladega, aga mitte jalgrataste või turismireisidega. Vastasel juhul me jõuame välja olukorrani, kus tarbija ühest küljest ei orienteeru enam selles, mida talle müüakse, ja teisest küljest ei saa ta enam osta «puhast» toodet, vaid maksab alati kinni ka sellega absoluutselt mitte seotud kauba ja osaleb pidevalt mingis loteriis. Praegu on tarbijal veel lootus osta täpselt see, mida ta tahab, ent kui jälgida ajalehereklaami, jäävad need võimalused aina ahtamaks.
    Majandusteoreetikutel oleks huvitav välja arvutada, kui suur osa rahvuslikust koguproduktist liigub juba praegu juhuse teed ja konkreetsele tarbijale mittevajalikul viisil (enamik loosikaupu hiilgab oma ebapraktilisusega) ning kui suur osa koguproduktist liiguks mõne aasta pärast, kui selliseid turustamiskatsetusi jätkaks.
    Euroopas ja USAs on kehtestatud taolise tarbijatega manipuleerimise üle tugev kontroll nii riigi kui ka ettevõtete endi poolt.
    Eesti Vabariigi konkurentsiameti võimalusi ei tasu selles suhtes üle hinnata, sest konkurentsiseadus on kõrvaltoodete suhtes veel hambutu. Kõrvaltoodete abil tarbijatega manipuleerimine ei mahu ei eksitava reklaami ega kaupade müügi soodustamise paragrahvi alla, head kaubandustavad ja -kombed aga on alles arenemisjärgus.
    Eesti tarbijad saavad loota ainult ettevõtete enesetsensuurile, mis mujal maailmas toimib sageli erialaliitude kaudu.
    Kõrvaltoodete kui reklaaminipi efektiivsus väheneb pöördvõrdeliselt seda kasutavate ettevõtete arvuga. Kui enam-vähem kõik pakuksid oma klientidele võiduvõimalusi ja «tasuta» kaasaandeid, poleks see potentsiaalsele ostjale enam atraktiivne. Eelise saaks hoopis firma, kes pole pealetükkiv ja kulutab oma turunduseelarve muul viisil kui kõrvaltoodetele.
    Millal Eestisse enesetsensuuri aeg jõuab, on raske öelda. Ilmselt ei ole see aga väga kaugel, sest oluliselt agressiivsemaks ja mahukamaks kõrvaltoodetega reklaam enam minna ei saa. Praegu peame vanadest turustamisõpikutest välja otsitud meetodi välja kannatama nagu lastehaiguse. Samas võib igaüks oma tutvusringkonna põhjal otsustada, kui vähe juba praegu hoolitakse võiduvõimalustest mingi toote ostmisel. Huvitav, kas too luksusloosiga võidetud, kuid mitte välja võetud E-klassi Mercedes on samuti inimeste loteriidest küllastumise tagajärg?
  • Hetkel kuum
Ärme tehisintellekti vaimustuses oma aju unusta
Tehisintellekt on jõudnud igaüheni ja võimaldab paljudes valdkondades revolutsiooni – õpime siis teda tundma ja sihipäraselt kasutama ning hoiame halvale teele minemast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekt on jõudnud igaüheni ja võimaldab paljudes valdkondades revolutsiooni – õpime siis teda tundma ja sihipäraselt kasutama ning hoiame halvale teele minemast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
USA tahab ühte mu portfelli vaeslast veelgi rohkem mutta trampida
Sellal kui kauplejad ja analüütikud keskenduvad Alphabeti juures ennekõike tulemusprognooside ületamisele või neile allajäämisele, rullib taustal lahti sootuks tähtsam teema: kas Google jääb monopolina vahele.
Sellal kui kauplejad ja analüütikud keskenduvad Alphabeti juures ennekõike tulemusprognooside ületamisele või neile allajäämisele, rullib taustal lahti sootuks tähtsam teema: kas Google jääb monopolina vahele.
Reaalajas börsiinfo
Raivo Vare: poliitikud üritavad uut majandust 19. sajandi raamidesse suruda
Erakonnad tahavad majanduskeskkonda uuendada, lähtudes peamiselt suurettevõtete ja üle-eelmise sajandi tööstusühiskonna loogikast, rääkis erakondade valimisprogramme analüüsinud majandusekspert Raivo Vare.
Erakonnad tahavad majanduskeskkonda uuendada, lähtudes peamiselt suurettevõtete ja üle-eelmise sajandi tööstusühiskonna loogikast, rääkis erakondade valimisprogramme analüüsinud majandusekspert Raivo Vare.
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Ekspress Grupi arendusjuht läks investeerimisfirmasse tööle
Viis aastat Ekspress Grupi juhatusse kuulunud Kaspar Hanni läks riskikapitalifirma Specialist VC partneriks.
Viis aastat Ekspress Grupi juhatusse kuulunud Kaspar Hanni läks riskikapitalifirma Specialist VC partneriks.

Olulisemad uudised

Riigikogu nimetas Janar Holmi uuesti riigikontrolöriks
Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks ning Margit Vuti riigikohtu liikmeks.
Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks ning Margit Vuti riigikohtu liikmeks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.