Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõlvatust konkurentsist ja kõrvaltoodetest

    Koos turumajanduse arenguga on paljud firmad enda jaoks avastanud ärilise edu kuldvõtmekese -- see on turustamine. Tähtis pole edukalt toota, vaid müüa -- umbes nii kõlab see läänemaailma vana pragmaatiline tõde, mis muutus tähtsaks pärast konveiermeetodi leiutamist.
    Tõde on ta Eestiski, sest kuidas muidu seletada järjest kasvavaid kulutusi toodete turustamisele ning aina uusi (mujal äraproovitud) müüginippe.
    Kes jälgib tähelepanelikult ajakirjanduses ilmuvat reklaami või käib kauplustes sisseoste tegemas, märkab seal kindlasti kuulutusi, mis kutsuvad ostma põhjusel «osale loosimises» või «saad kauba peale asja». Viimase aasta jooksul on see suundumus omandanud ko?maarsed mõõtmed, nii et mõni rahu ja privaatsust igatsev tarbija ei julge enam avada õllepudelit ega osta televiisorit, ilma et teda ähvardaks sattumine kuratlikku loosikarusselli ning sealtkaudu vähestele õnnena pähe prantsatav auto, pesapallimüts, motoroller ja välismaareis või siis «kauba peale tasuta» kaasa pugev reklaambro?üür.
    Võib-olla oleks meilgi huvitav teada, miks läänemaailmas sellised ohud tarbijat enam ei ähvarda?
    Kui vaadata nii USA kui ka Euroopa Liidu riikide seadusi ja turunduspraktikat, siis liigitataks meie reklaamiturul toimuv kõlvatu konkurentsi alla. Kui järele mõelda, siis on see ka igati loogiline. Igasugused «kauba peale» tooted ja loosivõimalused (koondnimetus kõrvaltooted) tõmbavad minu kui keskmise tarbija tähelepanu kõrvale müüdava toote olulistelt omadustelt, mille pärast ma tegelikult ostma peaksin.
    Mahlad peaksid konkureerima mahladega, aga mitte jalgrataste või turismireisidega. Vastasel juhul me jõuame välja olukorrani, kus tarbija ühest küljest ei orienteeru enam selles, mida talle müüakse, ja teisest küljest ei saa ta enam osta «puhast» toodet, vaid maksab alati kinni ka sellega absoluutselt mitte seotud kauba ja osaleb pidevalt mingis loteriis. Praegu on tarbijal veel lootus osta täpselt see, mida ta tahab, ent kui jälgida ajalehereklaami, jäävad need võimalused aina ahtamaks.
    Majandusteoreetikutel oleks huvitav välja arvutada, kui suur osa rahvuslikust koguproduktist liigub juba praegu juhuse teed ja konkreetsele tarbijale mittevajalikul viisil (enamik loosikaupu hiilgab oma ebapraktilisusega) ning kui suur osa koguproduktist liiguks mõne aasta pärast, kui selliseid turustamiskatsetusi jätkaks.
    Euroopas ja USAs on kehtestatud taolise tarbijatega manipuleerimise üle tugev kontroll nii riigi kui ka ettevõtete endi poolt.
    Eesti Vabariigi konkurentsiameti võimalusi ei tasu selles suhtes üle hinnata, sest konkurentsiseadus on kõrvaltoodete suhtes veel hambutu. Kõrvaltoodete abil tarbijatega manipuleerimine ei mahu ei eksitava reklaami ega kaupade müügi soodustamise paragrahvi alla, head kaubandustavad ja -kombed aga on alles arenemisjärgus.
    Eesti tarbijad saavad loota ainult ettevõtete enesetsensuurile, mis mujal maailmas toimib sageli erialaliitude kaudu.
    Kõrvaltoodete kui reklaaminipi efektiivsus väheneb pöördvõrdeliselt seda kasutavate ettevõtete arvuga. Kui enam-vähem kõik pakuksid oma klientidele võiduvõimalusi ja «tasuta» kaasaandeid, poleks see potentsiaalsele ostjale enam atraktiivne. Eelise saaks hoopis firma, kes pole pealetükkiv ja kulutab oma turunduseelarve muul viisil kui kõrvaltoodetele.
    Millal Eestisse enesetsensuuri aeg jõuab, on raske öelda. Ilmselt ei ole see aga väga kaugel, sest oluliselt agressiivsemaks ja mahukamaks kõrvaltoodetega reklaam enam minna ei saa. Praegu peame vanadest turustamisõpikutest välja otsitud meetodi välja kannatama nagu lastehaiguse. Samas võib igaüks oma tutvusringkonna põhjal otsustada, kui vähe juba praegu hoolitakse võiduvõimalustest mingi toote ostmisel. Huvitav, kas too luksusloosiga võidetud, kuid mitte välja võetud E-klassi Mercedes on samuti inimeste loteriidest küllastumise tagajärg?
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.