• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olete kusagil mujal näinud nii räämas lennujaama?

    Kindlasti endises NSV Liidus on hullemaid. Kõike korraga ei jõuta muuta, lihtsalt puuduvad selleks vahendid. Tallinna lennujaama nimetaksin aga kõige külmemaks lennujaamaks talvel, mitte kõige inetumaks. Hoone tahab korralikku remonti saada.
    Sadamad on saanud korda. Ilmselt lennujaam ei teeni nii palju omavahendeid, et maja korda teha ja soojapidavaks muuta. Hoone on ehitatud ajal, kui elektrienergia ei maksnud mitte midagi ja kõik oli väga odav.
    Kui ma lennujaama teenust kasutan, siis kulub mul selleks nii tulles kui minnes kümme kuni viisteist minutit. Ma kannatan selle ära.
    Sama hirmsaid lennujaa-mu kohtab idabloki riikides. Kui lennata lääne poole, siis seal niisugust lennujaama ei ole küll kusagil näha. Põhjus võib-olla selles, et ei ole saadud raha.
    Lennujaamal oli juba kolm aastat tagasi tõsine tahtmine uuenduskuur läbi teha. Meie agentuuri reklaam on paigutatud passikontrolli juurde ja kui kolm aastat tagasi lepingut sõlmisime, siis öeldi, et oodake oodake, ärme veel teeme, et meil kohe tuleb täielik ümberehitus ja kõik reklaamipindade asukohad muutuvad. Nüüd on reklaam meil sama koha peal kolm aastat olnud ja toimunud ei ole mitte midagi.
    On kindlasti. Endistes SRÜ riikides on koledamaidki olemas. Aga see on muidugi väga muljet tekitav, kui sa sõidad hommikuse kõige esimese lennukiga Soome ja sa lähed kõige esimesest koridorist välja ja kui sa trepist alla lähed, siis meenub viie aasta tagune aeg, kui oli ka koridori nurka lastud. Probleem on ilmselt selles, et see ei ole eraomandus. See tähendab, et seal ei ole korralikku peremeest ja sellepärast ei ole seal seda asja korda tehtud. Rajad on ju korralikud ja kogu juhtimissüsteem on korralik.
    Ma arvan, et see on lähiaja küsimus ja olukord muutub väga kiiresti.
    Mina ei ütleks, et ta nii halvas seisukorras on. Tallinna lennujaamast on hullemaid lennujaamu küll ja küll. Pean Tallinna lennujaama väärtuseks seda, et ta on lähedal ja minul isiklikult ei ole olnud ühtegi probleemi sellega, et ma olen hilja tulnud ja ma pole lennuki peale saanud.
    Talvel on lennujaam väga külm. Halb on ka parkimise korraldus. Estakaad on kinni pandud ja üles ei saa inimestele vastu minna. Seal võiks olla rahaline ja piiratud ajaga parkimine. See oleks küll tunduvalt mugavam. Eriti kui vanemad inimesed või turistid kohvritega tulevad, siis peaks korraks sinna üles autoga saama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.