Möödunud kaks nädalat Tallinna väärtpaberibörsil olid hoolimata vahepealsetest pikkadest pühadest tõeliselt teguderohked. Kokku tõusis Äripäeva indeks kahe nädala jooksul 5,48%, sh viimase nädala jooksul 3,46%. Kui välja arvata rekordilähedase käibega viimane kolmapäev, siis jäid möödunud nädala käibed üle-eelmisele siiski alla. Pangad ikka aktsioonis
Turu põhiliseks atraktsiooniks olid taas pangaaktsiad. Elevust põhjustasid esiteks oodatavad poolaastatulemused, teiseks jätkuvad kuulujutud Hoiupanga liitumisest selle või teise pangaga, mis möödunud nädala lõpus said konkreetsema väljundi Äripäeva artiklis Hoiupanga ja Tallinna Panga liitumisest. Kolmandaks lisandus teade Eesti Panga valduses olevate Hoiupanga aktsiate müügist Swedbankile. Nii kujunesid põhilisteks tõusjateks Hoiupank ja Tallinna Pank, millest pisut maha jäid Foreks- ja Hansapank.
Hinnatõusu põhjusi kaaludes võib arvata, et ka oodatust paremad poolaastatulemused on vähemalt pangasektoris juba hinda absorbeeritud ja enamgi veel. Seetõttu ei saa see tegur hindade edasises tõusus kuigi olulist rolli mängida.
Spekulatsioonid pankade liitumise suhtes on turul ringelnud juba kolm nädalat ning pankurid ise on konkreetseid kavasid ja peetavaid läbirääkimisi üsna väheveenvalt eitanud. Tallinna Panga aktsiate hinnale mõjuvad taolised jutud kindlasti soodsalt. Hoiupanga aktsiate edasist tõusu peaks tõsisem liitumiskava kindlasti pidurdama.
Ka esialgu tublisti segadust tekitanud Swedbanki lugu peaks olema oma lahenduse leidnud. Kui kõige selle järel veel arvesse võtta, et vähemalt aktiivsemate aktsiate hinnad liiguvad rekordtasemeil või nende lähedal, siis tuleb järgmiseks nädalaks prognoosida mõningast hindade korrigeerumist.
Kahe nädala kokkuvõttes osutus suurimaks tõusjaks siiski EMV aktsia ligi 25% tõusuga. Tõusu põhjustasid nii ettevõtte viie kuu majandustulemused kui ka aktsia liikumine vabaturult põhinimekirja, mis tõenäoliselt tema likviidsust mõnevõrra parandab.
Nädala lõpus lisandus uus tegija ka vabaturule -- üks seniseid EVK käibeliidreid Tallinna külmhoone.
Suurimaks langejaks kahe nädala jooksul osutus varasem suurtõusja Saku õlletehas. Siin on ilmselt tegu näitega investorite kaotatud usaldusest. Börsil kaubeldavate ettevõtete juhtkonnale peaks toimunu olema heaks näiteks sellest, kuidas toimida ei tohi. Täiendava negatiivse tegurina mõjus Saku hinnale ka kaotatud aktsiisisõda.
Seda, et iga avaldatav uudis siiski hinnatõusu ei põhjusta, näitas Pennu aktsiatega kauplemise ajutine peatamine seoses Pennu ja Western Digitali algava koostööga. Kahe nädala kokkuvõttes on Pennu hoopiski langejate poole peal. Projekti tegelik käivitumine peaks Pennu seisu börsil siiski parandama, sündmuse tähelepanuta jäämise põhjuseks oli pigem aktiivsus pangasektoris.
Täiendavat atraktsiooni lisaks tavapärasele kauplemisele pakkus ka turu järelvalve. Börsi, väärtpaberiinspektsiooni ja kriminaalpolitsei avaldused Rakvere lihakombinaadi aktsiatega tehtud insider-tehingute kohta andsid lootust, et selles vallas võiks kord ka jää sulama hakata. Pall on nüüd kripo käes ning jääb vaid loota, et telgitaguste poliitikute käed seekord lühikeseks jäävad. Selge on, et taoliste juhtumite korduv kalevi alla lükkamine on pikemas perspektiivis äärmiselt lühinägelik ning Eesti väärtpaberituru mainele hävitavalt mõjuv.
Seotud lood
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.