Valitsus venitab autodega

Sellise eelnõu valmimiseni jõuti rahandusministeeriumi eelarve osakonna talitusejuhataja Gunnar Mendeli sõnul arvestusega, et 2500kroonine hüvitus kataks enam-vähem keskmise ametniku sõiduvajaduse. Ametiülesandeid täitev ametnik saaks oma auto kasutamisel normaalse kompensatsiooni ja kaoks huvi riigiasutuse autot omada, rääkis Mendel.

Ta viitas tehtud arvutustele, mille järgi 1 km hüvituse suurus on kaks krooni. Seega saaks ametnik teha ametisõite 300 km nädalas.

Nii saaks Mendeli sõnul hakata asutuse masinaid vähendama ning minna üle uuele korrale. Kokkuvõttes kujuneb see operatsioon riigile odavamaks kui suure masinapargi ülalpidamine, nende hooldamine, ekspluatatsioonikulud, pahandused, et töövälisel ajal kiputakse ametiautoga oma isiklikke sõite tegema -- see probleemistik kaoks Mendeli sõnul ära.

Eraettevõtteis ei näinud Mendel võimalust hüvitise miinimumi tõsta, sest sellega väheneks maksulaekumus. Summat, mis praegu riigieelarvest läheb ametiautodele ja -sõitudele ning kuivõrd uus kord kulutusi vähendaks, ei osanud Mendel öelda: «See lõpp läks siin võrdlemisi kiireks ja kalkulatsioone ei ole meil praegu välja pakkuda.» Tema sõnul hakkab valitsus arutama eelnõu pärast seda, kui on saanud täpsustavad andmed olemasoleva autopargi kohta -- kui palju neid on, kes neid kasutavad jne.

Kui autode teema valitsusse jõuab, areneb see tavaliselt vana rada pidi. Mõni minister leiab alati, et tema ministeeriumile tehakse liiga, sest tal on ajaloo tõttu sandim seis, nentis majandusminister Jaak Leimann.

Ka tema tahtis eraettevõtjana, et 500kroonine maksuvaba auto kompensatsioon oleks suurem. Teisalt oli firma poolt tema kasutada Volvo 940, millega ta igasugu asju ajas, ka isiklikke. «See on ju palga lisa. Kui 500kroonine hüvitus tõsta kõrgemale, siis tuleks teistpidi need hüved maksustada,» sõnas Leimann. Ta lisas, et valitsus tuleb erafirmade autode teema juurde teist otsapidi tagasi. «Ega meil ole väga head vastust, aga otsingud jätkuvad,» tunnistas Leimann.

Mudelit, kuidas ministeeriumide autosid ja kulusid vähendada, on valitsus otsinud mitu aastat. Kui ametiautod kaotada ja maksta ametnikele hüvitust, on Leimanni sõnul kokkuvõttes riik võitnud.

Ökonoomsusele viidates kutsus majandusminister kogu Eesti rahvast üles väiksemaid autosid ostma.

Olukorda, kus ametnikule makstav autohüvitis on viis korda suurem kui erafirma töötaja oma, kommenteeris siseminister Robert Lepikson: «Ma ei suhtu sellesse kui võrdsematest võrdsemate tekitamisse.» Lepikson sõnas: «Riik peab endale kedagi palkama, et riigifunktsioone täita, riik peab olema tööturul konkurentsivõimeline ja kuidas ta selle konkurentsivõime saavutab, ei saa olla paljas ajakirjanike viha ametniku vastu. Ega ükski ajakirjanik taha ometi öelda, et riigiametnikud peavad olema idioodid või sellised, kes erafirmadesse ei kõlba?»

Lepikson lisas, et eelnõu eesmärgiks on panna ametnikud kasutama isiklikke autosid, kuid valitsus seda isegi mitte ei arutanud.