Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mai 1997 -- Eestlane säästab, majandus kasvab

    Numbreid lähemalt uurides ja teadjatega konsulteerides kujuneb siiski pilt pigem tervest ja edukast arengust viimaste kuude jooksul. Tööstustoodangu müük kasvas oluliselt juba eelmise aasta lõpus ning aastane kasv 11,8% näitab, et Eestisse tehtud investeeringud hakkavad tõepoolest tootma. See, et võrreldes aprilliga vähenes maikuu tulemus üle 8%, tuleneb suvise puhkusteperioodi algusest ning langus jätkub eeldatavasti veel ka juunis, hakates juulis taas tõusma.
    Nagu tööstustoodangu müük on ka eksport 1996. aasta lõpul ja 1997. aasta esimesel poolel märgatavalt tõusnud. Mis aga eriti rõõmustav, ekspordi kasv on impordiga samal perioodil võrreldes kiirem.
    Selles valguses ei paista enam nii tõsisena ka jooksevkonto puudujääk, mis seni on kaetud kapitali- ja finantskonto ülejäägiga. Jooksevkonto puudujääki mõjutab oluliselt import, mis omakorda sõltub kapitali juurdevoolust. Toimib teatud kinnine ring -- kui kapitali sissevool väheneb, toob see enesega kaasa impordi vähenemise ning vastavalt väheneb ka jooksevkonto puudujääk. Liiati moodustavad impordis meeldivalt suure osa masinad ja seadmed, mis pikemas perspektiivis ka midagi tootma hakkavad. Seetõttu on maksebilansi seisukohast eluliselt tähtis poliitiline eesmärk just ekspordi suurendamine.
    Tarbijahinna indeks kasvas aprillis-mais 2% ning kui võrrelda lähinaabritega, tundub erinevus tõesti masendav. Suur osa 2protsendisest tõusust läheb aga mitmete administratiivselt määratud hindade tõusu arvele. Teiselt poolt mõjutab hindade muutust kiire majanduskasv ning arvestades rahapoliitiliste mõjutusvahendite arsenali nappust, pole sellesse tõusu palju midagi parata. Ilmselt ei mõjuta seda ka pankade laenuintressi tõus maikuus, kuivõrd asjaosalised pankades panid tõusu üksmeelselt statistilise juhuslikkuse arvele ning pidasid pigem erandlikuks veebruari-märtsi väga madalaid laenuintresse.
    Nagu Eesti Panga kommentaarist esimese kvartali maksebilansile nähtub, juhtus see, mida paljud kartsid ning mis pidi Tallinna väärtpaberibörsi kiiresti põhja viima -- portfelliinvesteeringute sisse- ja väljavool tasakaalustus ning läks 30 krooniga miinusessegi. Üheaegselt vähenes välisraha sissevool ja suurenes kodumaiste investorite investeerimine välisturgudel. Nagu kõrvalleheküljelt näha, pole börsil vähemalt esialgu häda midagi. Küll aga on siin signaal valitsusele -- eestlane säästab hea meelega, kuid terve mõistusega inimesena paneb raha sinna, kus see kasulikumalt seisab. Eestlase suurenevat säästmiskalduvust näitab ka tähtajaliste ja säästuhoiuste kiire kasv (keskmiselt 5% kuus, ligi 100% aastas) kahe viimase aasta jooksul. Rahvuse säästmiskalduvus on uuringute kohaselt üks majanduskasvu põhimõjureid, seega on valitsuse ees ülesanne -- kuidas kanaliseerida need säästud tõhusalt Eesti majandusse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: tööandjate soovitused ja edu biotehnoloogias
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime tööandjate ootustest ja soovidest riigivalitsemises, edukast biotehnoloogia ettevõtjast, Amazonis müümisest ja korteriturul toimuvast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.