Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mai 1997 -- Eestlane säästab, majandus kasvab

    Numbreid lähemalt uurides ja teadjatega konsulteerides kujuneb siiski pilt pigem tervest ja edukast arengust viimaste kuude jooksul. Tööstustoodangu müük kasvas oluliselt juba eelmise aasta lõpus ning aastane kasv 11,8% näitab, et Eestisse tehtud investeeringud hakkavad tõepoolest tootma. See, et võrreldes aprilliga vähenes maikuu tulemus üle 8%, tuleneb suvise puhkusteperioodi algusest ning langus jätkub eeldatavasti veel ka juunis, hakates juulis taas tõusma.
    Nagu tööstustoodangu müük on ka eksport 1996. aasta lõpul ja 1997. aasta esimesel poolel märgatavalt tõusnud. Mis aga eriti rõõmustav, ekspordi kasv on impordiga samal perioodil võrreldes kiirem.
    Selles valguses ei paista enam nii tõsisena ka jooksevkonto puudujääk, mis seni on kaetud kapitali- ja finantskonto ülejäägiga. Jooksevkonto puudujääki mõjutab oluliselt import, mis omakorda sõltub kapitali juurdevoolust. Toimib teatud kinnine ring -- kui kapitali sissevool väheneb, toob see enesega kaasa impordi vähenemise ning vastavalt väheneb ka jooksevkonto puudujääk. Liiati moodustavad impordis meeldivalt suure osa masinad ja seadmed, mis pikemas perspektiivis ka midagi tootma hakkavad. Seetõttu on maksebilansi seisukohast eluliselt tähtis poliitiline eesmärk just ekspordi suurendamine.
    Tarbijahinna indeks kasvas aprillis-mais 2% ning kui võrrelda lähinaabritega, tundub erinevus tõesti masendav. Suur osa 2protsendisest tõusust läheb aga mitmete administratiivselt määratud hindade tõusu arvele. Teiselt poolt mõjutab hindade muutust kiire majanduskasv ning arvestades rahapoliitiliste mõjutusvahendite arsenali nappust, pole sellesse tõusu palju midagi parata. Ilmselt ei mõjuta seda ka pankade laenuintressi tõus maikuus, kuivõrd asjaosalised pankades panid tõusu üksmeelselt statistilise juhuslikkuse arvele ning pidasid pigem erandlikuks veebruari-märtsi väga madalaid laenuintresse.
    Nagu Eesti Panga kommentaarist esimese kvartali maksebilansile nähtub, juhtus see, mida paljud kartsid ning mis pidi Tallinna väärtpaberibörsi kiiresti põhja viima -- portfelliinvesteeringute sisse- ja väljavool tasakaalustus ning läks 30 krooniga miinusessegi. Üheaegselt vähenes välisraha sissevool ja suurenes kodumaiste investorite investeerimine välisturgudel. Nagu kõrvalleheküljelt näha, pole börsil vähemalt esialgu häda midagi. Küll aga on siin signaal valitsusele -- eestlane säästab hea meelega, kuid terve mõistusega inimesena paneb raha sinna, kus see kasulikumalt seisab. Eestlase suurenevat säästmiskalduvust näitab ka tähtajaliste ja säästuhoiuste kiire kasv (keskmiselt 5% kuus, ligi 100% aastas) kahe viimase aasta jooksul. Rahvuse säästmiskalduvus on uuringute kohaselt üks majanduskasvu põhimõjureid, seega on valitsuse ees ülesanne -- kuidas kanaliseerida need säästud tõhusalt Eesti majandusse.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.