Mai 1997 -- Eestlane säästab, majandus kasvab

Numbreid lähemalt uurides ja teadjatega konsulteerides kujuneb siiski pilt pigem tervest ja edukast arengust viimaste kuude jooksul. Tööstustoodangu müük kasvas oluliselt juba eelmise aasta lõpus ning aastane kasv 11,8% näitab, et Eestisse tehtud investeeringud hakkavad tõepoolest tootma. See, et võrreldes aprilliga vähenes maikuu tulemus üle 8%, tuleneb suvise puhkusteperioodi algusest ning langus jätkub eeldatavasti veel ka juunis, hakates juulis taas tõusma.

Nagu tööstustoodangu müük on ka eksport 1996. aasta lõpul ja 1997. aasta esimesel poolel märgatavalt tõusnud. Mis aga eriti rõõmustav, ekspordi kasv on impordiga samal perioodil võrreldes kiirem.

Selles valguses ei paista enam nii tõsisena ka jooksevkonto puudujääk, mis seni on kaetud kapitali- ja finantskonto ülejäägiga. Jooksevkonto puudujääki mõjutab oluliselt import, mis omakorda sõltub kapitali juurdevoolust. Toimib teatud kinnine ring -- kui kapitali sissevool väheneb, toob see enesega kaasa impordi vähenemise ning vastavalt väheneb ka jooksevkonto puudujääk. Liiati moodustavad impordis meeldivalt suure osa masinad ja seadmed, mis pikemas perspektiivis ka midagi tootma hakkavad. Seetõttu on maksebilansi seisukohast eluliselt tähtis poliitiline eesmärk just ekspordi suurendamine.

Tarbijahinna indeks kasvas aprillis-mais 2% ning kui võrrelda lähinaabritega, tundub erinevus tõesti masendav. Suur osa 2protsendisest tõusust läheb aga mitmete administratiivselt määratud hindade tõusu arvele. Teiselt poolt mõjutab hindade muutust kiire majanduskasv ning arvestades rahapoliitiliste mõjutusvahendite arsenali nappust, pole sellesse tõusu palju midagi parata. Ilmselt ei mõjuta seda ka pankade laenuintressi tõus maikuus, kuivõrd asjaosalised pankades panid tõusu üksmeelselt statistilise juhuslikkuse arvele ning pidasid pigem erandlikuks veebruari-märtsi väga madalaid laenuintresse.

Nagu Eesti Panga kommentaarist esimese kvartali maksebilansile nähtub, juhtus see, mida paljud kartsid ning mis pidi Tallinna väärtpaberibörsi kiiresti põhja viima -- portfelliinvesteeringute sisse- ja väljavool tasakaalustus ning läks 30 krooniga miinusessegi. Üheaegselt vähenes välisraha sissevool ja suurenes kodumaiste investorite investeerimine välisturgudel. Nagu kõrvalleheküljelt näha, pole börsil vähemalt esialgu häda midagi. Küll aga on siin signaal valitsusele -- eestlane säästab hea meelega, kuid terve mõistusega inimesena paneb raha sinna, kus see kasulikumalt seisab. Eestlase suurenevat säästmiskalduvust näitab ka tähtajaliste ja säästuhoiuste kiire kasv (keskmiselt 5% kuus, ligi 100% aastas) kahe viimase aasta jooksul. Rahvuse säästmiskalduvus on uuringute kohaselt üks majanduskasvu põhimõjureid, seega on valitsuse ees ülesanne -- kuidas kanaliseerida need säästud tõhusalt Eesti majandusse.