Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaut?erist väärtpaberiks

    Skeptikud, kes mõni aeg ta-gasi EVP-le jätkuvat vaikset hääbumist ennustasid, võisid kolmapäeval õhku ahmida -- kuu ajaga oli erastamisväärtpaberi hind Tallinna börsil tõusnud üle 58 protsendi ja teinud kõigi aegade rekordi -- 48 senti ühe EVP-krooni eest.
    Äripäeva arvates on EVP maine võrreldes varasemaga tublisti paranenud. Sellega koos ka riigi maine. Kunagistest Hänni vaut?eritest on tänu erastamistele ja börsile saanud kobe väärtpaber, mille vastu üsna suurt huvi tuntakse. EVPst on kujunenud atraktiivne kaup.
    Suured kogused EVPsid on põhiliselt suurte institutsioonide käes. Väikeinvestoreid ei ole. Kel omal ajal korterierastamisest järelejäänud pisku spekulantidele maha müüdud, on murest priid. Ülejäänud hoiavad erastamisraha visalt veniva maaerastamise ootuses tallel. Spekuleerida ja börsil teenimise peale mängida ei ole väikeinvestoril suurt mõtet, sest summad on liiga väikesed.
    Mis on põhjustanud viimaste päevade EVP-tehingute kolossaalsed käibed Tallinna väärtpaberibörsil, on suhteliselt ebaselge.
    Maaklerite nägemus asjast on erinev. Hinnatõusu taga nähakse investorite teadmist, et müüki lähevad Eesti Gaasi, Olümpia hotelli ja metallifirma Esmet aktsiad, ometi on nende müük mitme nädala vanune uudis. Tõenäoline põhjus võib olla ka see, et turg ootab Telekomi, Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ostmise võimalust.
    Teine versioon võib olla suurinvestorite huvi maa ostmise vastu. Tallinn on plaaninud munitsipaalmaad müüa ja suurinvestorite ostuhuvi peaks just Tallinna maad puudutama. Mujal toimuvate maaoksjonite käive on suhteliselt väike.
    Välistada ei saa sedagi, et mängus on mõlemad huvid -- EVPsid ostetakse nii maa kui tulevaste erastamiste jaoks.
    Nagu suurostmiste puhul ikka, nähakse hindade peaaegu lakke kargamise taga ka insider tradingut ja vihjatakse võimalikule oodatavale poliitilisele avaldusele või otsusele. Milline see on, saab jälle üksnes oletada.
    EVPde kasutusaja piken-damist lubas rahandusminister Mart Opmann juba juuni alguses. Vaevalt see tegu eufooriat väärib, pigem võib pikendamisotsus kursi kukkuma panna. Iseasi, kui valitsus on nõuks võtnud erastamisraha kasutusvõimalusi laiendada. Lubada erastamise järelmaksu vms. Selline plaan võib küll investorid kibelema panna. Pealegi on suvi otsustamiseks hea aeg. Riigikogu ei pea kasutamistähtaja edasilükkamist otsustama, seda teeb valitsus.
    Jääb ka võimalus, et hinnahüpe oli juhuslik, või lihtlabane põhjus, et EVPsid on väärtpaberiarvetele veel vähe jõudnud. Nõudlus ületab pakkumise ja see on teadupärast kindlaim tegur hindade ülesronimise tarvis.
    Toimetus prognoosib, et EVP hinnapunnitamine esialgu jätkub. Küll väiksemal tasemel kui rekordajal. Langus tuleb pärast suuettevõtete erastamist ja kasutustähtaja edasilükkamisotsust.
    Hoolimata sellest, et oma olemuselt on EVP siiski valeraha, oli selle käibelevõtmine riigi poolt päris asjalik leiutis. Nn Leedu teed ei oleks Eesti suutnud minna, riigil poleks lihtsalt 12 miljardit reaalset raha välja maksta.
    EVP võib jääda arveldusvahendiks veel pikaks ajaks. Kuigi riik selle vastuvõtmise mingil ajal lõpetab, võib ta elektroonilisel kujul kokkuleppelise makseväärtusena edasi eksiteerida.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.