10. juuli 1997 kell 22:00

Vaut?erist väärtpaberiks

Skeptikud, kes mõni aeg ta-gasi EVP-le jätkuvat vaikset hääbumist ennustasid, võisid kolmapäeval õhku ahmida -- kuu ajaga oli erastamisväärtpaberi hind Tallinna börsil tõusnud üle 58 protsendi ja teinud kõigi aegade rekordi -- 48 senti ühe EVP-krooni eest.

Äripäeva arvates on EVP maine võrreldes varasemaga tublisti paranenud. Sellega koos ka riigi maine. Kunagistest Hänni vaut?eritest on tänu erastamistele ja börsile saanud kobe väärtpaber, mille vastu üsna suurt huvi tuntakse. EVPst on kujunenud atraktiivne kaup.

Suured kogused EVPsid on põhiliselt suurte institutsioonide käes. Väikeinvestoreid ei ole. Kel omal ajal korterierastamisest järelejäänud pisku spekulantidele maha müüdud, on murest priid. Ülejäänud hoiavad erastamisraha visalt veniva maaerastamise ootuses tallel. Spekuleerida ja börsil teenimise peale mängida ei ole väikeinvestoril suurt mõtet, sest summad on liiga väikesed.

Mis on põhjustanud viimaste päevade EVP-tehingute kolossaalsed käibed Tallinna väärtpaberibörsil, on suhteliselt ebaselge.

Maaklerite nägemus asjast on erinev. Hinnatõusu taga nähakse investorite teadmist, et müüki lähevad Eesti Gaasi, Olümpia hotelli ja metallifirma Esmet aktsiad, ometi on nende müük mitme nädala vanune uudis. Tõenäoline põhjus võib olla ka see, et turg ootab Telekomi, Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee ostmise võimalust.

Teine versioon võib olla suurinvestorite huvi maa ostmise vastu. Tallinn on plaaninud munitsipaalmaad müüa ja suurinvestorite ostuhuvi peaks just Tallinna maad puudutama. Mujal toimuvate maaoksjonite käive on suhteliselt väike.

Välistada ei saa sedagi, et mängus on mõlemad huvid -- EVPsid ostetakse nii maa kui tulevaste erastamiste jaoks.

Nagu suurostmiste puhul ikka, nähakse hindade peaaegu lakke kargamise taga ka insider tradingut ja vihjatakse võimalikule oodatavale poliitilisele avaldusele või otsusele. Milline see on, saab jälle üksnes oletada.

EVPde kasutusaja piken-damist lubas rahandusminister Mart Opmann juba juuni alguses. Vaevalt see tegu eufooriat väärib, pigem võib pikendamisotsus kursi kukkuma panna. Iseasi, kui valitsus on nõuks võtnud erastamisraha kasutusvõimalusi laiendada. Lubada erastamise järelmaksu vms. Selline plaan võib küll investorid kibelema panna. Pealegi on suvi otsustamiseks hea aeg. Riigikogu ei pea kasutamistähtaja edasilükkamist otsustama, seda teeb valitsus.

Jääb ka võimalus, et hinnahüpe oli juhuslik, või lihtlabane põhjus, et EVPsid on väärtpaberiarvetele veel vähe jõudnud. Nõudlus ületab pakkumise ja see on teadupärast kindlaim tegur hindade ülesronimise tarvis.

Toimetus prognoosib, et EVP hinnapunnitamine esialgu jätkub. Küll väiksemal tasemel kui rekordajal. Langus tuleb pärast suuettevõtete erastamist ja kasutustähtaja edasilükkamisotsust.

Hoolimata sellest, et oma olemuselt on EVP siiski valeraha, oli selle käibelevõtmine riigi poolt päris asjalik leiutis. Nn Leedu teed ei oleks Eesti suutnud minna, riigil poleks lihtsalt 12 miljardit reaalset raha välja maksta.

EVP võib jääda arveldusvahendiks veel pikaks ajaks. Kuigi riik selle vastuvõtmise mingil ajal lõpetab, võib ta elektroonilisel kujul kokkuleppelise makseväärtusena edasi eksiteerida.

Hetkel kuum