• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestis on ostubuum?

    Minule kui tootjate esin-dajale on tarbimisbuum muidugi teretulnud nähtus. Kui vaadata teisest küljest ja ka silmas pidades oma peret, siis arvan, et praegu üritatakse endale soetada selliseid asju, mis siiani on peres puudunud.
    Parandatakse oma elukeskkonda ja tõstetakse elu kvaliteeti. Ka pere seisukohalt on see teretulnud nähtus, aga siiski võiks igaüks neid asju, mida muretsetakse, hinnata kainemalt ja vaadata ka seda poolt, kuidas tulevikus paremini omadega välja tulla. Kui Eesti majanduse tõus jätkub, siis ma usun, et praegune tarbimine ei tekita tulevikus väga suuri probleeme.
    Kindlasti on aga peresid, kellel tekib probleeme liisinguga ostetud asjade eest tasumisel. Ilmekas kulutamise ja ostubuumi näide on praegune autode ostmine. Inimesed soetavad väga aktiivselt uusi autosid ja selle tempo järgi võib eeldada, et kolme aasta pärast Eestis vanu autosid üldse ei liigu enam. Küsimus on aga selles, kas kõik jaksavad oma autod lõpuks välja osta.
    Ei usu, et ettevõtted võivad praegust tarbimist jälgides üle investeerida. Tõsisemaid investeeringuid on Eesti turu tarbimismahu pealt raske teha. Eesti turg on liiga väike ja Eesti turgu silmas pidavad investeeringud ei ole mahukad. Suured investeeringud tehakse eksporti silmas pidades ja sellepärast ei sõltu nende tasuvus nii palju Eestis toimuvatest tarbimismuutustest.
    Tarbivad ikkagi need, kellel on võimalik tarbida ehk kes on tarbimise jaoks midagi teeninud. On avaldatud arvamust, et väga palju võetakse laene ja et tarbimine on selle kaudu kasvanud. Kui võtta loogiliselt, siis ei tohiks pangad ilma katteta laene anda. Järelikult kui antakse kellelegi laenu, siis see laenaja suudab selle ka koos intressidega tagastada. Kui see nii ka läheb, siis on ju kõik korras.
    Järelikult võetakse laenu selle jaoks, et toota uusi väärtusi, mis pikemas perspektiivis peaks igati kasulik olema. Ma sellega päris nõus ei ole, kui öeldakse, et tarbimine on metsikult suureks läinud. Eestis ikkagi säästetakse ka.
    Mulle on selline mulje jäänud, et ega pangast laenu ka niisama lihtsalt ei anta. Kui sealt laenu saadakse, siis saadakse see projekti jaoks, mis peaks vähemalt teoreetiliselt olema tasuv. Muidugi võib ka alt minna, kuid enamikul juhtudel läheb asi õiges suunas.
    Üks koht muidugi on, kus on praegu oht olemas. See on igasuguste liisingute peale asjade ostmine. Seal on võimalus ennast petta tunduvalt lihtsam. See on samuti nagu krediitkaardiga ostmine, siis ei ole raha näpu vahel ja inimene võib-olla hindab oma võimeid üle. Laenuga ma seda ei karda, aga liisinguga küll. Firmad ostavad liisinguga ju autosid, kontoritehnikat. Liisinguga on seda kõike väga mugav teha ja siin on küll oht olemas, et pingutatakse üle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Hans H. Luige trükikoda saab uue juhi
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Möödunud suvel Hans H. Luige kätte läinud trükikoda Printall saab 23. mail uue juhi, trükikoda alates 2000. aastast juhtinud Andrus Takkin taandub juhtimisest ja lahkub ettevõttest, teatas ettevõte.
Raadiohommikus: veresaun börsidel, restoraniäri eluspüsimine ja nõuanded ettevõtjale
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.
Esmaspäevases hommikuprogrammis võtame luubi alla investorite otsused veresauna ajal aktsiaturgudel, räägime restoraniäri hakkamasaamisest järjekordses kriisis ja anname nõu, kuidas heitlikul ajal äriprotsesse ümber korraldada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.