• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 06.08.97, 01:00

Kas Eestis on ostubuum?

Minule kui tootjate esin-dajale on tarbimisbuum muidugi teretulnud nähtus. Kui vaadata teisest küljest ja ka silmas pidades oma peret, siis arvan, et praegu üritatakse endale soetada selliseid asju, mis siiani on peres puudunud.
Parandatakse oma elukeskkonda ja tõstetakse elu kvaliteeti. Ka pere seisukohalt on see teretulnud nähtus, aga siiski võiks igaüks neid asju, mida muretsetakse, hinnata kainemalt ja vaadata ka seda poolt, kuidas tulevikus paremini omadega välja tulla. Kui Eesti majanduse tõus jätkub, siis ma usun, et praegune tarbimine ei tekita tulevikus väga suuri probleeme.
Kindlasti on aga peresid, kellel tekib probleeme liisinguga ostetud asjade eest tasumisel. Ilmekas kulutamise ja ostubuumi näide on praegune autode ostmine. Inimesed soetavad väga aktiivselt uusi autosid ja selle tempo järgi võib eeldada, et kolme aasta pärast Eestis vanu autosid üldse ei liigu enam. Küsimus on aga selles, kas kõik jaksavad oma autod lõpuks välja osta.
Ei usu, et ettevõtted võivad praegust tarbimist jälgides üle investeerida. Tõsisemaid investeeringuid on Eesti turu tarbimismahu pealt raske teha. Eesti turg on liiga väike ja Eesti turgu silmas pidavad investeeringud ei ole mahukad. Suured investeeringud tehakse eksporti silmas pidades ja sellepärast ei sõltu nende tasuvus nii palju Eestis toimuvatest tarbimismuutustest.
Tarbivad ikkagi need, kellel on võimalik tarbida ehk kes on tarbimise jaoks midagi teeninud. On avaldatud arvamust, et väga palju võetakse laene ja et tarbimine on selle kaudu kasvanud. Kui võtta loogiliselt, siis ei tohiks pangad ilma katteta laene anda. Järelikult kui antakse kellelegi laenu, siis see laenaja suudab selle ka koos intressidega tagastada. Kui see nii ka läheb, siis on ju kõik korras.
Järelikult võetakse laenu selle jaoks, et toota uusi väärtusi, mis pikemas perspektiivis peaks igati kasulik olema. Ma sellega päris nõus ei ole, kui öeldakse, et tarbimine on metsikult suureks läinud. Eestis ikkagi säästetakse ka.
Mulle on selline mulje jäänud, et ega pangast laenu ka niisama lihtsalt ei anta. Kui sealt laenu saadakse, siis saadakse see projekti jaoks, mis peaks vähemalt teoreetiliselt olema tasuv. Muidugi võib ka alt minna, kuid enamikul juhtudel läheb asi õiges suunas.
Üks koht muidugi on, kus on praegu oht olemas. See on igasuguste liisingute peale asjade ostmine. Seal on võimalus ennast petta tunduvalt lihtsam. See on samuti nagu krediitkaardiga ostmine, siis ei ole raha näpu vahel ja inimene võib-olla hindab oma võimeid üle. Laenuga ma seda ei karda, aga liisinguga küll. Firmad ostavad liisinguga ju autosid, kontoritehnikat. Liisinguga on seda kõike väga mugav teha ja siin on küll oht olemas, et pingutatakse üle.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele