• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omaniku staatus nõuab majanduslikku mõtlemist

    Maailma praktikas loetakse keskklas-si kuuluvaks inimest, kelle omanduses on kinnisvara. Meil on suur osa inimestest omaniku rolli asunud üürikorteri erastamise teel. Erastatud korter on ilma maata küll ainult tinglikult kinnisvara, kuid pärast teenindusmaa erastamist saab see päriselt kinnisasjaks.
    Endine üürnik ei suuda sageli omanikuna käituda. Omanikul on õigus otsustada ja seeläbi ka vastutada eluruumi haldamise korraldamise üle. Praktikas kohtab juhtumeid, kus omanik tuleb hooldusfirmasse nõudma, et keegi alustaks elamu remonti. Reeglina ei ole hoolduslepingus remonditööde teostamist, selle otsustamine on kaasomanike prioriteet.
    Mida rohkem on kaasomanikke, seda keerulisem on ühiste otsuste tegemine. Venitamine võib aga kalliks maksma minna. Kui täna ei otsustata katuse remontimist, tuleb homme remontida ka pööningut. Kui täna ei otsustata soojussõlme rekonstrueerimist, tuleb ka järgmisel talvel kinni maksta suured soojaarved.
    Üürimaju ehitati endistel aegadel odavalt. Kokkuhoid ehitamises toob reeglina kaasa lisakulutusi ekspluateerimisel. Ilma soojussüsteemi reguleerimise võimaluseta köetakse ühte korterit rohkem, teist vähem. Toatemperatuuri erinevused võivad olla kuni 10 kraadi.
    Paljudel majadel on veemõõtjad. Veekulu jagatakse kas korterisiseste veemõõtjate näitude alusel või sissekirjutatud inimeste arvu järgi. Viimane ei lange sageli kokku tarbijate tegeliku arvuga. Kui elamus puudub kodukord, jääb aluseks sissekirjutatud elanike arv. Veemõõtja näidu alusel määratud veekogus erineb oluliselt normatiivsest tarbimisest (kõigi mugavustega korterites 250 l inimese kohta ööpäevas). Veemõõtja paigaldamine distsiplineerib tarbijat. Kui ta näeb, et osuti liigub, leiab ta võimalusi kokkuhoiuks. Näiteks rikkis loputuskast kulutab ööpäevas mitusada liitrit vett.
    Tehnilised probleemid on medali üks külg, teine on vajalike tööde korraldamine kaasomanike ühiste otsuste alusel. Otsuste realiseerimiseks peab investeerima täiendavaid vahendeid, mille allikaks on omanike isiklik rahakott. Reaalses elus tekib kaasomanike vahel ilmselt erimeelsusi remondi mahtude ja maksumuse kooskõlastamisel. Ülemiste korruste elanikud toetavad kindlasti katuse remontimist, alumiste korruste elanikud võivad seda pidada teisejärguliseks. Tähtis on koostada igale konkreetsele majale sobiv majanduskava (eelarve).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: Vene miljardäri Eesti äridest, vanametalli hinnalangusest ja Repsi kohtusaagast
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kui Ukraina sõda kergitas esimese kuu ajaga vanametalli hinna ulmerekordini, on nüüdseks hind allapoole ronimas. Mis toimub metalliturul ja kuidas see mõjutab sektori ettevõtteid, räägib Äripäeva hommikuprogrammis vanametalli ümber töödelda aitava ettevõtte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.