• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 13.08.97, 01:00

Lühiuudised

Börsile pürgiva ASi ASA Kindlustus poolaastakasum oli 7,3 miljonit krooni, mis moodustab ettevõtte selleaastasest kasumiprognoosist 39 protsenti.
ASA Kindlustuse tänavune kasumiprognoos on 18,8 mln krooni, samal ajal kui möödunud aasta puhaskasum jäi alla miljoni.
ASA Kindlustuse peadirektor Sergei Net?ajev ütles, et ettevõtte äriplaan näeb ette teenida enamik kasumist aasta teisel poolel. Net?ajevi sõnul on seltsi teise poolaasta prioriteedid varakindlustuse osakaalu suurendamine portfellis ja esinduste võrgu edasiarendamine.
ASA nõukogu liige Meelis Kubits teatas, et taotluse börsi vabaturule pääsemiseks esitab firma septembris pärast avalikku aktsiaemissiooni. ASA emiteerib juurde 340 000 aktsiat nimiväärtusega 3,4 mln krooni. ÄP
Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu kinnitab kolmapäeval Eesti suurima alkoholitootja ASi Liviko 95 protsenti aktsiaid erastamisnimekirja ning määrab aktsiate erastamisviisi.
Valitsuse poolt 15. juulil kinnitatud Liviko erastamiskava kohaselt müüb riik 44 protsenti Liviko aktsiatest avaliku müügi teel EVPde eest aasta teisel poolel. Kogu ettevõte erastatakse kahes etapis, millest teine jaguneb omakorda kaheks.
Järgmise aasta jooksul rakendatava teise etapi plaani järgi müüb riik 30 protsenti Liviko aktsiatest eelläbirääkimistega pakkumisel ja pärast seda 21 protsenti avaliku müügi teel. BNS
Eesti suuruselt teine GSMi-operaator Radiolinja Eesti AS sõlmis tänavu jaanuaris--juunis rohkem liitumislepinguid kui kogu möödunud aasta jooksul kokku.
«Tänu tugevale kasvufaasile jaanuarist juunini kasvas meie müügikäive 129% võrra 38 miljoni kroonini ja klientide arv tõusis 19 000-ni,» ütles Radiolinja Eesti klienditeeninduse juht Eero Kukkola.
Kukkola ütles, et peab Eesti Mobiiltelefoni ainsaks konkurendiks Eesti turul.
«Me ei pea Ritabelli tõsiseks võrguoperaatoriks, sest meie arvates ajavad kompanii taga olevad investorid oma huve taga ja ei ole tõsiselt motiveeritud Eesti tarbijate jaoks võrguteenuseid arendama,» ütles Kukkola. BNS
Tallinna linnakohus kuulutas juuli lõpus pankrotistunuks Eesti metsaärimehe ja ühe suurema maaomaniku Mart Eriku tema enda avalduse alusel.
Eriku võlad ulatuvad 30 miljoni kroonini, ütles ajutine pankrotihaldur Kauri Rattus.
Varade väärtust on Rattuse sõnul raske hinnata, kuna nende turuhind võib erineda bilansis näidatust. Tema teatel on Erik 51 kinnistu omanik üle Eesti, mis on põhiliselt metsamaad. Ta ei osanud täpsustada, mitu hektarit maad Erikul kokku on. Maade bilansiline väärtus on Rattuse sõnul seitse miljonit krooni.
Eriku vastu saab esitada võlanõudeid 8. oktoobrini, seni ei ole teada ka täpne võlanõuete summa. BNS
Krediidiettevõte Kinnisvara Ekspress väljastas kahenädalase laenu testimise perioodi jooksul 8,5 miljoni krooni eest eluasemelaene.
«Firma prognoosib käesoleva aasta lõpuks väljastada eraisikutele kuni kümneaastase tähtajaga eluasemelaenu 100 miljoni krooni ulatuses,» ütles Kinnisvara Ekspressi nõukogu liige Jens Haug.
Kinnisvara Ekspressi laenu baastingimused ei erine oluliselt pankade poolt pakutavatest laenudest, intressimäär on praegu 11,28 protsenti aastas. BNS
Eesti tarbijateühistute keskühistu (ETK) 1997. esimese poolaasta kasum oli 6,18 miljonit krooni ja kogukäive 1,835 miljardit krooni.
Esimese poolaasta kogukäive moodustab 40 protsenti ETK süsteemi prognoositud 4,6 miljardi kroonisest brutokäibest.
Tarbijateühistute käive moodustas kogukäibest 50,4 protsenti ehk 925 miljonit krooni, ETK kaubandusettevõtete käive 34,8 protsenti ehk 639 miljonit krooni ning ETK Investi käive 13,3 protsenti ehk 263 miljonit krooni. BNS
AS Tallinna Sadam lükkas pakkumiste tähtaja Muuga sadamasse uue kaubaterminaali ehitamiseks edasi 8. septembrini, kuna seni oli laekunud ainult üks pakkumus.
«Tegemist on tähtsa kaiga ning me tahame konkursi korralikult läbi viia,» põhjendas uue tähtaja seadmist Tallinna sadama finantsdirektor Sandor Liive.
Tallinna Sadam avaldas ka kuulutuse konkursi kohta rahvusvahelises majanduslehes Financial Times. Seni oli sadam kuulutuse konkursi kohta avaldanud vaid Eesti lehtedes. Sellest hoolimata oli seni ainuke osavõtja Liive sõnul USAst.
Tallinna Sadam loodab terminaalist vähemalt 100 miljoni USD suurust investeeringut. Terminaalitüübile sadam piirangut ei sea. ÄP
Valitsus lubas riiklikult garanteerida RE Eesti Posti 10,5 miljoni Saksa marga suuruse ehituslaenu, millega kaasneb 7,9 miljonit USA dollarit tagastamatut abi seadmete ostmiseks.
Riigi garantii andmise otsustab lõplikult riigikogu.
Eesti Post taotleb laenu postitöötlemiskeskuse ehituseks Põhjamaade Investeerimispangalt. Laenu tähtaeg on 15 aastat, sellest kaheksa esimese jooksul tuleb tasuda vaid intresse, mis on Saksa marga liborile liidetud 0,75 protsenti.
Eesti Posti eelmise aasta käive oli 320 ja kasum kaheksa miljonit krooni. Ettevõtte tänavuse aasta käibeprognoos ulatub 358 ning kasumiprognoos seitsme miljoni kroonini. BNS
Kuna erakorralise istungi päevakorras on vaid üks punkt -- tollitariifide seaduse eelnõu arutamine, leidis valitsus, et see pole piisav põhjus inimeste puhkuselt tagasi kutsumiseks, ütles valitsuse pressiesindaja teisipäeval.
Rahandusminister Mart Opmann kinnitas, et valitsus tegi otsuse üksmeelselt. Ka maarahva erakondi valitsuses esindav keskkonnaminister Villu Reiljan arvas, et ei juhtu midagi, kui tollitariifide eelnõu arutada septembris korralisel istungjärgul, märkis Opmann. BNS

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele