Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Emajõe ärikeskust hakkab ehitama AS EMV

    Ärikeskuse juhataja Rait Abrase sõnul on aega EMVga peatöövõtulepingu sõlmimiseks kuni 15. septembrini. EMV pakkumuse suurus on 69,5 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks. Abrase ütlusel eelistas Emajõe ärikeskuse nõukogu EMV pakkumust kolmest lisapakkumusest. Teised pakkujad olid AS Linnaehitus ja Merko Ehituse AS. «EMV pakkumus oli kõige odavam ja sisu poolest parim,» põhjendas Abras valikut.
    EMV ehitusdirektor Peep Siitam ütles, et nende huvi on sõlmida leping nii kiiresti kui võimalik. «Oleme valmis kohe ehitusega pihta hakkama,» kinnitas Siitam.
    Tema sõnul on ärikeskus EMV tuleva aasta üks suuremaid objekte. «Kõrghoone on ehituslikult suhteliselt keeruline,» möönis Siitam. «Eestis pole eriti tehtud kaarjat klaasfassaadi.» Ärikeskuse projekt on valminud Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos.
    Abrase sõnul algab ärikeskuse ehitus hiljemalt 1. oktoobril ja lõpeb järgmise aasta juuli lõpus. Tartu kesklinna Võidu silla, Emajõe ja maaliinide bussijaama vahelisele maatükile kerkib 14-korruseline 7500 ruutmeetri suuruse üldpinnaga büroohoone. Esimesel korrusel on ette nähtud umbes 800 ruutmeetrit kaubanduspinda ja bussijaama ooteruum ning kassaruumid, tutvustas Abras.
    «Teise ja kolmanda korruse saab enda käsutusse üks pank,» ütles Abras, kuid ei avalikustanud panga nime. Kuni 13. korruseni tulevad bürooruumid, mida plaanitakse hakata müüma ja rentima korruste kaupa. Pool 13. korrusest võtavad enda alla kaks sauna basseini, baari ja nõupidamisruumidega. Viimane on tehniline korrus.
    Ärikeskuse teisel ehitusetapil ehitatakse uus maabussijaam, kuuekorruseline ja 270 autokohaga parkimismaja ning hulgaliselt kaubandus- ja äripindu.
    Emajõe ärikeskuse põhiosanik on AS Estiko, kellele kuulub 80 protsenti ettevõtte aktsiatest, ja Tartu bussifirma AS Tarbus.
  • Hetkel kuum
Villu Zirnask: üle poole ESGst on udukudumine. Saatana advokaadid au sisse!
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Kuna eurodirektiividega lisandub ettevõtteid, mis peavad kestlikkusinfot avaldama, siis kehvasti põhjendatud roheinfo kogus pigem kasvab, kirjutab majandusajakirjanik, Äripäeva teemaveebi Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask.
Balti aktsiaindeks tõusis börside langusest hoolimata
Täna kerkis Balti koondindeks 0,02% sellal kui kõik kolm Balti börsi sulgusid miinuses.
Täna kerkis Balti koondindeks 0,02% sellal kui kõik kolm Balti börsi sulgusid miinuses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.