Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väliskaubanduse puudujääk ei ohusta Eesti majandust

    Viimasel ajal tihedalt käsitletud majanduse ülekuumenemise ja võimalike ohtude teema valguses on tõsist tähelepanu pööratud ka Eesti maksebilansile ja eriti selle ühele osale -- kaubandusbilansile. Üldine arvamus on olnud, et kaubandusbilansi suur negatiivne saldo on Eesti majandusele ohtlik ja selle süvenemine suurendab ohtu veelgi. Kuivõrd ohtlik praegune situatsioon aga tegelikult võib olla?
    Selgema arusaamise tekkimiseks on esmalt ehk kasulik üle korrata, mis asi see maksebilanss üldse on. Oma olemuselt on maksebilanss statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Nagu iga bilanss, peab ka maksebilanss olema tasakaalus. Tasakaalustajaks on siin riigi keskpanga kulla- ja välisvaluutavarud, mis Eesti rahasüsteemis moodustavad krooni kattevara. Seega on ta otseselt seotud Eesti krooni stabiilsusega.
    Maksebilanss koosneb kolmest osast -- jooksevkontost, kapitali- ja finantskontost ja nende tasakaalustajast reservidest. Jooksevkonto kujuneb suures osas kaubandus- ja teenuste bilansi kokkupanemisel. Tegelikult lisanduvad eelnimetatud kahele veel tulude bilanss (teenitud kasumite liikumine) ja ülekannete bilanss.
    Kõige suuremat poleemikat on tekitanud kaubandusbilansi suur puudujääk ehk impordi oluliselt suurem maht ekspordiga võrreldes. Eestis on kaubandusbilanss olnud kogu selle arvutamise aja jooksul negatiivne ja kuni viimase ajani on kaubandusbilansi defitsiit pidevalt kasvanud. Põhjuseks on siin kindlasti olnud suured ümberkorraldused Eesti majanduses ja välisturgudel konkurentsivõimelise toodangu puudumine.
    Kui vaadata aga impordi-ekspordi struktuuri kaubagrupiti, on näha, et suur osa aprillikuu (ca 1,1 mld kr) väliskaubanduse puudujäägist on tulnud masinate, seadmete ja transpordivahendite grupist. Võib üsna kindlalt väita, et suurem osa sellesse gruppi kuuluvatest kaupadest suunatakse tootmisse ja hakkavad seega uusi väärtusi looma, mis on iseenesest ainult tervitatav nähtus.
    Teine faktor, milles nähakse suurt ohtu Eesti majandusele, on jooksevkonto peamise tasakaalustaja, finantskonto suur positiivne saldo. Ohu allikad on siin järgmised: 1) sissevoolava raha jaoks pole piisavalt häid projekte ja nii võib juhtuda, et tagasimaksmise hetkeks pole laenu saajad enam maksejõulised; 2) suur sissevoolava raha hulk liigub läbi laenaja (tööandja) töövõtja ehk tarbija kätte, mis suurendab tarbimist. Sissevoolava raha vähenedes vähenevad ka tarbimisvõimalused; 3) portfelliinvesteeringuid teinud välisinvestorid otsustavad kõik korraga oma raha teistele turgudele viia.
    Pessimistid ongi arvamusel, et suurt hulka sissevoolavast rahast ei osata mõistlikult kasutada ja selle tagasimaksmisel ootab Eesti majandust ees krahh. See omakorda põhjustab portfelliinvesteeringute väljaviimise, Eesti krooni kattevara väheneb oluliselt, mis viib krooni devalveerimiseni.
    Optimistlikust seisukohast situatsioonile lähenedes (milleks on viimase aja statistiliste näitajate valguses ka piisavalt põhjust), hakkab investeeritud raha ennast kindlasti tagasi tootma, riigi ekspordipotentsiaal tugevneb ja väliskaubandusdefitsiit väheneb.
  • Hetkel kuum
Endine amazonlane: vaikiv klient võib anda ärile surmahoobi
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Iga veebipood, mis soovib oma teenuse taset paremini mõista ning seda parandada, peab murdma klientide vaikimise müüri, kirjutab e-äri asjatundja, Printify tegevjuht, varem Amazoni ELi suuna jaekaubandust juhtinud Yatin Bassi.
Investor Toomas sai tunnustuse koos teiste rahatarkuse eestvedajatega
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Äripäeva loodud investor Toomas sai Eesti Pangas tunnustuse rahatarkuse edendamise ja investorkogukonna kasvatamise eest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
MTA: ümbrikupalga kahju ulatub üle saja miljoni
Maksu- ja tolliamet hindas ümbrikupalgast tuleneva maksukahju eelmisel aastal 113,6 miljoni euro suuruseks.
Maksu- ja tolliamet hindas ümbrikupalgast tuleneva maksukahju eelmisel aastal 113,6 miljoni euro suuruseks.