21. august 1997
Jaga lugu:

Tarbimist on vaja mõjutada?

POOLT

Põhimõtteliselt on prae-gune tarbimisnõudlus tuleviku arvel elamine. Kui oleme endiselt edukad ja suudame oma eksporti kasvatada ja oleme konkurentsivõimelised, siis on väga hästi. Kui aga midagi juhtub, siis ei jõua me oma võlgu tasuda ja sellepärast tuleb igal juhul midagi tarbimisnõudlusega ette võtta. Piiramine aga ei ole hea sõna. Tarbimisele tuleb anda teisi alternatiive. Praegu on võimalik oma teenistus kas ära tarbida või siis suunata börsile. Esimesel juhul suureneb tarbimine, teisel juhul aetakse börs üles. Kindel pikaajaline stabiilne investeeringu võimalus on puudu.

Peab looma võimalusi investeerimiseks. Tuleks tekitada korralik pensionisüsteem. Valitsus on munenud juba kolm aastat selle kallal, pole suutnud seda ära teha. Iga üks tahab lihtsamini läbi saada, sealhulgas ka sõber Opmann. Autokütus on niivõrd väike osa inimeste kulutustest, et aktsiisi suurendamine ei anna makromajanduslikult mitte mingit efekti. Kui me kütuseaktsiisi tõstame või kehtestame autoaktsiisi, siis läheb see raha riigieelarvesse ehk siis veel suurema osa rahast jagab riik.

Kui tekitame erapensionisüsteemi, siis on riigi käsi majanduses vähem vahel. Elu on näidanud, et mida vähem riik ümber jagab, seda vähem on korruptsiooni ja igasuguseid jamasid.

VASTU

Seda, kui vana vene-aeg-ne autopark vahetatakse välja kaasaegsete autode vastu, ei nimeta mina küll tarbimisbuumiks. See on ratsionaalne samm. Uued autod võtavad vähem kütust, saastavad vähem, võtavad vähem raha remondiks. Tarbimisbuum tähendaks seda, kui tehakse mõttetuid kulutusi luksuskaupadele. Arvan, et Eestis ei ole hüppeliselt suurenenud briljant- ja kuldehete või karusnahkade läbimüük. Põhjamaades on autopark palju vanem ja väsinum, sest seal on tohutud maksud peal. Kui me kehtestame autodele aktsiisimaksu, siis sunnime oma inimesi sõitma vanade autoromudega ja kulutama raha remondile. Kui autopark on uus, siis on see ka riigile palju kasulikum. Maksude tõstmine mõjub majandusele pärssivalt. Pigem võiks riik vaadata, kuidas ratsionaalsemalt toime tulla. Riik peaks piirama oma kulutusi. Ma ei kahtle selles, et riigil on aastas võimalik kokku hoida 50--100 miljonit krooni vabade vahendite optimaalsema paigutamisega. Minu jaoks on lausa jahmatav, kui öeldakse, et peame tõstma kütuseaktsiisi selleks, et minna Euroopasse. Võtame USA, seal maksab kütus praegu sama palju kui meil paar aastat tagasi. Kuidas seal ehitatakse teid, kuidas seal toime tullakse. Kui käia Põhjamaades, siis puudub selline vabaduse tunne. Turistidel on ebamugav käia riigis, kus hinnad on kõrged. Eesti ?anss on olla odav riik. Väga lihtne on makse suurendada, aga see ei ole õige. Neid kohti, kus riik saab kokku hoida, on mitmeid ja kõigepealt tuleks need võimalused ära kasutada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum