Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tööstuse maht kasvas kaheksandiku võrra
Sealjuures müüsid töötleva tööstuse ettevõtted toodangut ligi 16 protsenti rohkem. Paistab, et tööstus areneb sama kiiresti kui üldmajandus, kommenteeris peaministri majandusnõunik Ardo Hansson.
Toiduaine- ja joogitööstuse müügis toimus seitsme kuu jooksul 16protsendiline tõus, kokku müüdi kaupa 5,2 miljardi krooni eest.
Suurim oli tõus piimatoodete tootmises (34,2%), kala- ja kalatoodete töötlemises (34,7%). Toiduainetetoodangu müügis olid langejad jahu- ja tangainete tootmine (17,1%) ning leivatootmine (5,5%).
Eesti tööstuse ja tööandjate keskliidu tegevdirektor Viljar Veskiväli nentis, et tööstustoodangu müügi kasv näitab erastatud ettevõtete edukat arenemist. «Ei ole näha, et mõni suurem ettevõte veel kuskil hävima hakkaks,» ütles Viljar Veskiväli.
Statistikaameti andmetel on puidutööstuse toodangut müüdud 1,1 miljardi krooni eest, müük on suurenenud esimese seitsme kuu jooksul 49 protsenti.
«Praegu tundub, et metsasektor veab Eesti majandust,» ütles Hansson. Ta viitas sellele, et viimaste andmete järgi on ka kõige enam kasvanud keskmised palgad metsamajanduses. 1997. teises kvartalis oli statistikaameti andmetel metsamajanduses keskmine palk 3782 krooni, mis on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga ligi 50% rohkem.
Eesti Panga makromajanduse peaspetsialist Andres Saarniit märkis, et Eesti tööstuses on seni kasutamata võimsusi. «Kui leitakse müügivõimalusi, siis on võimalik rohkem toota,» lisas ta.
Ma ei usu, et aasta lõpuni säilib 12protsendiline tööstustoodangu müügi kasv, märkis Ardo Hansson.
Viljar Veskiväli prognoosis, et tööstuslik tootmine kasvab aasta lõpuks 6--7 protsenti ja töötleva tööstuse maht suureneb 7--8 protsenti.