Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vastuseta jäänud kiri
- 19. augusti õhtupoolikul jõudis ajalehetoimetustesse Hansapanga ja Eesti Hoiupanga juhatuse «Avalik pöördumine peaminister Mart Siimanni poole». Pöördumises juhtisid Hannes Tamjärve ja Olari Taali juhitav pank valitsusjuhi tähelepanu sellele, et keskvalitsuse ja terve avaliku sektori kontodel on pidevalt väga palju raha, suur osa sellest nõudmiseni hoiustena.
«Kas peaminister teab, et Eesti riik paigutab oma rahalisi vahendeid nii ebaefektiivselt? Kas peaminister laseks kolmveerandil oma korteriremondiks võetud isiklikust laenust seista pangas nõudmiseni hoiusel, teenides ainult 1% aastas, makstes samal ajal mitu korda kõrgemat laenuintressi,» küsitakse Ühispangast laenanud Siimannilt.
Teisedki kaudsed vihjed andsid alust arvata, et kirja tegelik põhjus oli keskvalitsuse nõudmiseni miljardikene Ühispangas, millest mõeldes iga pankuri suu lihtsalt peab hakkama vett jooksma.
Avaliku pöördumise tagamaid võib pidada samaks, mis ajendasid kevadise tüli Tallinna Panga ja Ühispanga vahel. Kui aga toona asuti mahlakaid vastulauseid esitama, mida ehk nüüdki loodeti, siis seekord piirdusid ühispankurid tasakaaluka kõrvalt vaatamisega. Et üsna tugeva vastulöögi andis ka rahandusminister Mart Opmann koos oma meeskonnaga, puistates varrukast suure hulga riigikassa efektiivsust näitavaid arve, oligi seekordne nädala tegu paraku paari päeva pärast unustatud.
Ja pangajuhtide tegelik küsimus, miks see miljard ikkagi seal Ühispangas seisab, endiselt vastuseta.