Loosungile tuginev majandusprogramm

Artikkel

- Uudised
- 25. august 1997 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loosungile tuginev majandusprogramm
Nädalavahetusel toimunud kongressil teatas Keskerakond, et nende majandusprogrammi nurgakiviks on progresseeruva tulumaksu kehtestamine. Eesti majanduse arengule on parem, kui Keskerakond oma programmiga nurgakivi panekust kunagi kaugemale ei jõua.
Astmelise tulumaksu kehtestamisel satuks eeskätt löögi alla kvalifitseeritud tööjõud ja need kõrgepalgalised inimesed, kes maksavad oma makse ausalt. Inimesed hakkavad vähem säästma ja suureneb tarbimine.
Praegune lihtne, neutraalne, odav ja efektiivne maksusüsteem muutub palju keerulisemaks ja selle haldamine kallimaks. Maksumaksjal kaob motivatsioon teenida suuremat tulu. Ta ei pinguta, et oma töö kvaliteeti parandada või siis hakkab otsima võimalusi kõrgematest tulumaksumääradest hoidumiseks.
Kindlasti suureneb üksikisikust ettevõtjate hulk, mis tähendab, et ühe juriidilise isiku asemel võib tekkida kümneid üksikisikust ettevõtjaid, sest paljud kõrgepalgalised töötajad on sunnitud oma töötaja staatuse vahetama ettevõtja oma vastu. Rohkem raha hakkab liikuma ka maksuvabades piirkondades registreeritud firmade kaudu.
Tegelikult tähendab astmelise tulumaksu kehtestamine jõukamate suunas bumerangi viskamist, mis võib tagasi lennates madalapalgalisi inimesi väga valusalt tabada. Kui realiseerub Keskerakonna ettepanek, siis väheneb riigieelarve tulu Äripäeva hinnangul rohkem kui miljardi krooni võrra.
See toob omakorda kaasa madalapalgalistele mõeldud toetuste ja dotatsioonide vähenemise ning riik ja kohalik omavalitsus ei suuda enam täita kõiki avalikke funktsioone.
Kannatavad eeskätt vähem arenenud piirkondade kohalikud omavalitsused, kelle tulubaas võib märgatavalt väheneda, sest Keskerakonna idee kohaselt väheneb madalapalgaliste maksukoormus.
Kui meie majandus kasvab aastas seitse-kaheksa protsenti, siis tuleks lasta majandusel rahulikult edasi kasvada, mitte astuda selliseid samme, mis majanduse arengut pärsivad. Mida rikkam on riik, seda parem on selles riigis elada. Riik on aga just nii rikas, kui rikkad on tema kodanikud.
Poliitikud võiksid võtta kuulda ASi Norma Grupp nõukogu esimehe Jüri Käo soovitust mõelda tulude ümberjagamise asemel tulude suurendamise peale.
Savisaar ja tema erakond mängivad inimeste kadedusele. Majandusele on aga kahjulik, kui maksureformi eesmärk on osa ühiskonna liikmete elukvaliteedi vähendamine. Pead tuleks murda hoopis selle üle, kuidas tõsta madalapalgaliste ja keskklassi elatustaset. Sellele küsimusele vastuse leidmine on aga palju keerulisem.
Proportsionaalse tulumaksu asendamist astmelise tulumaksuga ei ole ükski savisaarlane suutnud veenvalt põhjendada. Keskerakond ei ole suutnud oma idee toetuseks tuua välja ühtegi konkreetset numbrit. Kogu nende majandusprogramm koosneb ainult loosungitest.
See aeg, kui poliitikat tehti loosungite ja võiladude inspekteerimise abil, võiks aga jääda igavesti ajalooks.
Hetkel kuum