Keskmiste paljundusmasinate järele on vajadus suure töötajaskonnaga firmades. Kui sajal inimesel on vaja pidevalt midagi paljundada, jääb väiksema jõudlusega masinast väheks.
Töö iseloomust sõltuvalt tuleb kuni 40 koopiat minutis tegev masin muretseda ka väiksemasse firmasse. Nii ei piisa näiteks pidevalt eestikeelseid kasutusjuhendeid paljundaval müügifirmal väiksema jõudlusega koopiamasinast.
Tavalisel väikefirmal, kes aeg-ajalt A4-formaadis dokumente kopeerib, ei ole põhjust vaadeldava klassi masinat osta, sest selle ressurssi ei suudeta ära kasutada.
Koopiamasina ost algab kuus tehtavate koopiate hulga arvestamisest. Kes vähe paljundab, sel on lihtne hinnata, kui suur on koormus päevas või kuus. Suuremates firmades või osakondades võib jälgida paberikulu.
Koopiamasinate lisaseadmetest on tavalised dokumendisöötja ehk fiider ning sorter, mis teeb lihtsamaks suurte paberipakkide paljundamise suurele hulgale inimestele. Masinaga ühesugusel kiirusel töötav söötja vahetab ise klaasi peal dokumendi, säästes paljundajat tülikast kaanekergitamisest.
Sorteri sahtlite arv on erinev, andes võimaluse igaühel oma töömahule vastav valik teha. Üsna tavaline pakutavate masinate lisavõimalus on klammerdamine.
Vaid mõnel üksikul keskmise jõudlusega masinal puudub kahepoolne kopeerimine. Kahepoolne kopeerimine osutub vajalikuks juhul, kui paljundamist vajavad näiteks hinnakirjad või reklaammaterjalid, mille ühelt poolt kopeerimine teeks paberipakid liialt paksuks, raskeks ja ruumi nõudvaks.
Masinatega kaasneb ka eri formaatide kopeerimise võimalus ning suurendus-vähendus vahemikus 50--200%.
Keskmiste paljundusmasinate soojenemisaeg ulatub mitme minutini, kuid mõnel uuemal masinal see puudub.
Nagu igasuguse suure ja kalli kontoriseadme puhul, nii on ka vaadeldava klassi paljundusmasinate juures esialgse hinnaga samaväärselt oluline seadme hilisem hooldus. Seepärast tasub masina hinna ja funktsioonide kõrval huvi tunda pakutava toote hilisemate hooldustingimuste vastu.
Seotud lood
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.
Enimloetud
1
Ärid ostab ERGO kindlustus
4
Omanik: “Ei ole kantimine!”
Hetkel kuum
![Pae tänava hoone põles 2022. aasta aprillis. Tulekahjust sündis üks keerulisemaid kindlustusjuhtumeid, mis seni Eestis olnud. Kohtuvaidlus hüvitise üle alles käib.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=893d860a-e22e-5da5-9b40-93340eab272f&width=3840&q=70)
Ärid ostab ERGO kindlustus
![S&P 500 indeksi suurt kontsentreeritust näeb ta ohukohana.](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=f696f688-83ef-5395-a1a0-4f975035c97c&width=3840&q=70)
Ekspert nimetab potentsiaalikad alternatiivid
Tagasi Äripäeva esilehele