Uudised
2. september 1997 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Koalitsiooniparteid suruvad tollitariifiseaduse riigikogus läbi

Majanduskomisjoni esimehe Tiit Made kevadine prognoos tollitariifiseaduse arutelu kohta täitus eile 90protsendiliselt. Riigikogu majanduskomisjoni istungil oli ainsaks üllatuseks, et toetust ei leidnud Mõõdukate ettepanek anda riigikogule õigus tollimaksude määrasid kehtestada, kui tollimaksud kohaldatakse enam kui kuueks kuuks.

Majanduskomisjoni esimees Tiit Made ja tema vasakul käel istunud Liina Tõnisson jäid selle parandusettepaneku hääletamisel erapooletuks. «Nii nagu oli jõudude vahekord kevadel, on ta ka täna, ega suvi ei ole toonud konsensust, see on ilmselgelt näha,» tunnistas Tõnisson pärast komisjoni istungit.

Riigikogu majanduskomisjon esitab tollitariifiseaduse täiskogule järgmisel nädalal ja see tuleb arutusele teisipäeval. Pärast parandusettepanekute uut läbihääletamist teeb majanduskomisjon Tiit Made kinnitusel ettepaneku eelnõu lõpphääletusele panna.

Mõõdukate fraktsiooni aseesimehe Mihkel Pärnoja sõnul ei hakka nende erakond seaduse vastuvõtmist blokeerima. «Aga ühel või teisel moel kompromissidest loobumised annavad valitsuskoalitsioonile tagasilöögi mõne teise olulise poliitilise küsimuse juures,» lisas ta. «Näiteks algab sügisel järgmise aasta eelarve menetlus, mis on alati väga tõsine.»

Ka Reformierakonna liige Andres Lipstok kinnitas eile BNSile, et Reformierakonnal pole enam oma eesmärkide saavutamiseks mõtet venitamistaktikat kasutada, sest koalitsioon suudab ükskord niikuinii seaduse endale meelepärasel kujul läbi suruda.

Mihkel Pärnoja sõnul tulenes nende parandusettepanek soovist leida kompromiss kahe äärmuse vahel. Opositsioon soovis anda otsustusõigust tollimaksude suuruse määramisel riigikogule. Selle ettepaneku esitas Isamaaliit eile ka majanduskomisjonile, kuid see hääletati maha.

«Sisuliselt on tegemist tollimaksuseadusega, olgugi et pealkiri on tollitariifiseadus,» kommenteeris Pärnoja. «Tollimaks laekub riigieelarvesse, mille koostamise põhimõtteks on, et otsuse tulude ja kulude suuruse kohta langetab parlament. Nüüd jääb tulude üle otsustamisel teatud vabadus valitsusele.»

Valitsuskoalitsiooni parteide esindajad väitsid omakorda, et tollimaksude suuruse kehtestamine nõuab operatiivsust, mistõttu otsuse langetamine tuleb jätta valitsusele.

Kui kevadel käis parlamentaarne võitlus tollitariifiseaduse üle, siis viidati läbirääkimistel sellele, et Mõõdukate kompromissettepanekut ollakse nõus aktsepteerima, lausus Pärnoja. Tiit Made hindas tollal Mõõdukate ettepanekuid atraktiivseteks.

«See, et praegu seda ei tehtud, näitab, et tegelikult ei taheta kompromissi,» sõnas Pärnoja.

Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos kinnitas eile õhtupoolikul, et koalitsioon on nõus minema kompromissile ja aktsepteerima Mõõdukate ettepanekut riigikogule osalise õiguse andmisest tollimäärade kehtestamisel. «Põhiülesanne on tollitariifiseaduse vastuvõtmine ja koalitsioonierakonnad vaatavad, mida peab tegema, kui hääletusmasin tõrgub,» lausus Meos. «Üks tõrke kõrvaldamise variant on Mõõdukate ettepanekut toetada.»

Majanduskomisjoni toetust ei leidnud ka Andres Lipstoki ettepanek võtta vastu tollitariifiseadus, kuid sellega kaasnevad maksutabelid, mis määravad kaubagruppide lõikes tollitariifide maksimummäärad, seadustada koos maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO sõlmitava ühinemisprotokolliga.

«Mina ei ole tollitariifiseaduse vastu, seda on Eesti riigile vaja, aga need tariifid võiksid olla sellised, mis Eesti riik teiste riikidega läbirääkimistel saavutab,» sõnas Lipstok.

«Minu väide on selles, ärme kehtestame tariife enne, kui lõpetame WTOga läbirääkimised, ja nagu ma aru sain, nad lõpevad kohe,» lausus Lipstok. «See võtaks maha mure, et me kehtestaks mingi tabeli, mida meie partnerid ei ole aktsepteerinud.»

«Andres Lipstoki ettepanek on väga asjalik, aga küsimus on selles, et me räägime tollitariifiseadusest ning seadusloome põhimõtetest lähtudes ei ole korrektne viidata asjale, mis tuleb,» sõnas välisministeeriumi asekantsler Priit Kolbre. Tema sõnul on selleteemaline diskussioon kestnud juba pool aastat ja eelistatud on tollitariifide määra muutmist pärast rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist.

Kolbre sõnul on võimalik, et läbirääkimised WTOga jõuavad lõpule juba sellel aastal. Praeguse seisuga on lõppenud läbirääkimised tollilagede kehtestamise üle Poolaga ning käivad USA, Kanada, Mehhiko, Uus-Meremaa ja Austraaliga.

Kui riigikogu võtab seaduse vastu järgmisel nädalal, võib see kehtima hakata kõige varem oktoobris.