Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tiit Vähi suundub ettevõtlusse

    Ekspeaminister asutab konsultatsioonifirma
    «Minu elus on olnud kolm etappi -- õppimine, Valga autobaas ja poliitika, nüüd on ees neljas -- üksiküritaja majanduses,» ütles Tiit Vähi. «Mul on kogemusi, mida kasutada,» lisas Vähi.
    Tiit Vähi sõnul on praegu veel vara lähemalt rääkida, millega täpsemalt tegelema hakkab. On mitu võimalust, mille vahel kaaluda, teatas ta. «Arvan, et inimene peab tegema seda, mida on õppinud,» märkis Vähi.
    Majanduses on vaja enne midagi teha ja siis rääkida, selgitas Vähi. Poliitikas on kombeks enne rääkida ja siis tegutsema asuda, sõnas ta. Kuigi üritasin ka peaministrina rääkida sellest, mis tehtud, täpsustas Vähi.
    Poliitikast lahkumine oli Vähi sõnul erakonnakaaslastega ammu kokku lepitud. «Juba siis, kui andsin peaministri koha üle, leidsin, et olen üleminekuaja ülemus,» põhjendas Vähi.
    Vähi tõrjus spekulatsioonid, et asub juhtima Eesti majanduselus olulist rolli mängivat suurettevõtet. «Ma ei ole kindel, et minust saaks hea ettevõtte tegevjuht,» põhjendas ta.
    Ühe tuntud ettevõtja sõnul ei kujuta ka tema ette Tiit Vähit ettevõtte tegevjuhina. Loogiline oleks luua valdus- või investeerimisfirma, mis juhiks Tiit Vähi investeeringuid ja osalust eri firmades, sõnas ta. Samas on tema sõnul loogiline oletada, et tänu oma sidemetele ja kogemusele on Tiit Vähi kasulik nii mõnegi ettevõtte nõukogu liikmena.
    Teise ettevõtja sõnul võib Tiit Vähi edasine tegevus olla seotud Hoiupanga juhatuse esimehe kohalt lahkuva Olari Taaliga. Tiit Vähi ja Olari Taal elavad Tallinna vanalinnas ühes majas, Vähi valitsuse ajal liitus Tööstuse ja Ehituse kommertspank Hoiupangaga. Taal on valitud riigi esindajana Eesti Energia nõukogusse ja jätkab tõenäoliselt Hoiupanga nõukogus. Olari Taal kinnitas, et ei tea Vähi edasistest plaanidest midagi.
    Vähi tahab olla liider
    ASi Mainor juhatuse esimees, Koonderakonna liige Ülo Pärnits avaldas arvamust, et ühe inimese äraminek ei mõjuta poliitilist parteid: «Arvan, et sel pole erilist tähtsust.»
    Et Vähi lahkumine poliitikast oluliselt midagi muudaks, ei uskunud ka Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Toomas Tamsar.
    «Ma ei usu, et Tiit Vähi lahkub poliitikast pikemas perspektiivis,» lisas suurettevõtete assotsiatsiooni juhatuse aseesimees Jüri Käo.
    Olles harjunud tegutsema peaministrina, otsuseid ainuisikuliselt vastu võtma, siis nüüd, mil seda võimalust polnud, see Vähit ei rahuldanud, arutles Eesti Maarahva erakonna liider Arnold Rüütel. «Kuivõrd ta kogu aeg tegutses majanduses, kuuldavasti küllaltki aktiivselt isikliku äriga, küllap siis pidas õigeks selles suunas tegutsema hakata,» lisas Rüütel.
    «Eks ma saan aru, härra Vähi ei näe endale Eesti poliitikas madalamat kohta kui liidri rolli, praegu pole seda näha ja aktiivne inimene otsib endale alati tegevust,» sõnas riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made. Made nentis, et Vähi samm aitab stabiliseerida Koonderakonna siseolukorda ja vähendada vastuolusid.
    Made ei seostanud Vähi lahkumist kaitsetollide temaatikaga: «See ei ole absoluutselt tõsiseltvõetav, härra Vähi tegevus ja sõnavõtud kaitsetollide ümber ei olnud niivõrd aatelised, kuivõrd propagandistlikud.»
    Reformierakonna peasekretäri Heiki Kranichi sõnul näitab ekspeaministri lahkumine poliitikast seda, et ta on jäänud mitmes olulises vaidluses Koonderakonna sees kaotajaks ning on otsustanud poliitikast tagasi tõmbuda ja otsustajate ringist lahkuda.
    «Koonderakonnas saavad tugevamale positsioonile Vähist väiksemate kogemustega poliitikud, kes on olnud Vähiga vastupidistel seisukohtadel,» prognoosis Kranich.
    Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos kinnitas, et Vähi otsus neid ei üllatanud: «Tal oli valida, kas teha sajaprotsendiliselt poliitikat või tegelda sajaprotsendiliselt majandusega, sest vahevariant ei ole nende rünnakute all võimalik. Rünnakud on tema pihta juba nii tugevad, et ükskõik, mis Eestis kahtlast juhtub, seostatakse kohe temaga.»
    Meos avaldas arvamust, et mõne aja pärast tuleb Vähi jõuliselt poliitikasse tagasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Goldman Sachs ootab ulmelist nafta hinna tõusu
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Goldman Sachs tõstis oma nafta hinna prognoosi selle aasta ja 2023. aasta kohta. Pank ootab, et OPEC+ tootjate kokkulepitud 2 miljoni barreli suurune päevase tootmismahu vähendamine on hindade jaoks "väga positiivne".
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.