• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Dollaritehingu uurimine jätkub

    Eile riigikogu infotunnis Eesti maarahva erakonna liikme Ando Lepsi arupärimisele vastanud siseminister Robert Lepikson ütles, et tema teada ei ole keegi seganud Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga 10 miljoni dollarilise tehingu uurimist.
    Leps soovis siseministri selgitusi keskpanga ja PEPi 10 mln dollari tehingu kohta firmaga Paradiso SAL. Lepsi küsimusele, kas keegi on kriminaalasja uurimist seganud, nt omaalgatuslikult käinud ?veitsis või USAs, vastas Lepikson: «Minu teada mitte.»
    Lepikson kinntas, et ka ta ise pole kriminaalasjaga tutvunud, kuna tal puudub selleks õigus.
    Leps märkis, et ta ei saa suhtuda Lepiksoni vastustesse suure usaldusega, kuna siseminister on lähiminevikus rikkunud kriminaalseadust.
    «On lootust, et avalikkus saab sellest peatselt kuulda, midagi uut ja kindlatele faktidele tuginevat,» avaldas Lepikson lootust, et ka kadunud miljonid võib veel tagasi saada. Keskuurimisbüroo uurimisosakonnale on eeluurimise tähtaega pikendatud 4. oktoobrini.
    Lepiksoni sõnul on uurimise läbiviimisel tekkinud raskusi vaid välisriikides seotud tegevusega. Eesti territooriumil läbiviidavatest uurimistoimingutest on suurem osa teostatud. Juriidilise hinnangu toimunule annab keskuurimisbüroo Lepiksoni sõnul alles pärast uurimiseks vajalike dokumentide saabumist ning informeerib oma otsusest ka avalikkust.
    Politseiameti peadirektori asetäitja Mati Erik on kohtunud ?veitsi esindajaga kaitse- ja siseküsimustes kahel korral, viimati 5. septembril. «Me saime kinnituse, et asjaga ?veitsis tegeletakse, meile lubati uut informatsiooni kahe nädala jooksul,» sõnas Lepikson. Ta lisas, et eile toimunud nõupidamisel otsustati ?veitsi lähetada uurija ja Eesti Interpoli töötaja, et kiirendada andmete saamist ning võimalusel paluda seletusi ühest loo peakangelasest Victor Schirallist.
    Ajakirjanduses levitatud infot, et firmat Paradiso SAL polegi olemas, nimetas siseminister ekslikuks. Trükitud andmed ja koopiad tõendavad tema sõnul vaid seda, et firmat Paradiso SAL ei ole registreeritud Zürichi kantonis.
    Pankade ja Paradiso SALi tehingut vahendanud ärimees Abram Sheri firma arvele kanti keskuurimisbüroo andmeil 1993. a detsembris välisriigi pangast vahendustasu 499 990 USD. Täpsemad andmed ei kuulu Lepiksoni sõnul avalikustamisele.
    Peale firma Paradiso SAL tunneb keskuurimisbüroo Lepiksoni sõnul huvi põhiliselt kolme asja vastu: kes avas arve, kellel oli kasutamisõigus ja kuhu sellelt arvelt kanti edasi 10 miljonit. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.