Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõik kõigi vastu
Kui jaotatakse midagi, mida on vähe, tekib tavaliselt tüli. Et defitsiidist mitte ilma jääda, peab pääsema jagajatele võimalikult lähedale. Erandiks pole ka rahvusvahelised autoveod, kus defitsiidi jaotamine on tekitanud paleepöörde ohu.
Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon (ERAA) on autovedude organisatsioon, mis käseb, poob ja laseb. Teisisõnu on temal õigus jagada autovedajatele eluks vajalikke teelube ning samas ka kohustus lahendada probleeme, mis segavad liikmesfirmade tööd. Ta ei ole kummagagi hakkama saanud, väidab opositsioon.
Venemaa suunal töötavad autovedajad leiavad, et ERAA oli mannetu kevadist Venemaa teelubade kriisi lahendades ning on ükskõikne Venemaal hätta jäänud veofirmade suhtes. Samas peetakse lapsikuks ERAA soovitusi, et vedajad peaksid valima kaupa ja kliente, kellele töötada.
Euroopasse sõitvad autovedajad on aga hädas defitsiitsete Austria ja Itaalia CEMT-lubade jaotamisega. Leitakse, et autofirmadest koosnev ja lubade jaotamist otsustav ERAA nõukogu on meeles pidanud eelkõige ennast. Eelmises transpordirubriigis ERAAst saadud andmete põhjal välja joonistatud skeem tõestab väite paikapidavust, kuid ERAA nõukogu liikmed väidavad, et andmed pole õiged. Kes valetab, on selgusetu.
Samas peavad ERAA sekretariaat ja nõukogu lähiajal suutma koos tõrjuda opositsiooni püüdlusi korraldada ümber juuni lõpus toimunud ERAA üldkogu, mille käigus valiti ka praegu võimul olev ERAA nõukogu. Jaotushoobadest kaugele jäänud firmad väidavad, et vahetult enne üldkogu ERAA liikmeks võetud 70 firmast on palju riiulifirmad, mida kasutati lisahäälte saamiseks ERAA nõukogu valimistel.
Opositsiooniga suhtlemiseks on aga ERAA ja nõukogu astunud riskantse sammu. Oma esindajaks opositsiooni kooslolekutel on valitud Viljandi autokeskuse direktor Jaak Anderson. Mees, kes jääb diplomaatilisest suhtlemisest väga kaugele.
Vastused ajakirjaniku küsimusele koosolekul toimunu kohta olid väga otsekohesed: «Mis see teie asi on. Te olete liiga madal selle jaoks, et minu käest informatsiooni küsida.» Kui see iseloomustab kogu ERAA juhtkonna hoiakut, siis võib soovitada neile kiiret asjade pakkimist. On vähe lootust, et sellise taktikaga jõutakse vastaspoolega kokkuleppeni.
Autovedajate teenuste kasutajale soovitan püüda segases olukorras siiski jälgida, kas nende partnerfirma on otsustajatele piisavalt lähedal. Kui autovedaja istub õiges paadis, siis pole karta, et ta kliendile teatab: ebasoosingusse sattumise tõttu pole meil teie soove enam võimalik täita.