Pank premeerib optsioonidega

Hansapanga finantstoodete osakonna juhataja Tõnis Haavel ütleb, et oma töötajale optsiooni tehes (tehing, milles töötaja saab õiguse osta kindel kogus aktsiaid kokkulepitud hinnaga ja kuupäeval) maandab pank riski. Kui aktsia hind on kolme aasta pärast langenud, tähendab see, et panga töötajad on suhteliselt halba tööd teinud, lausub Haavel.

Ühispanga asepresident Janek Mäggi lausub, et Ühispank tegi oma töötajatele optsiooni 2,6 miljonile aktsiale, mille koguväärtus küünib 400 miljoni kroonini. Optsioonilepingud sõlmitakse Mäggi kinnitusel kolmeks kuni viieks aastaks, kusjuures igal aastal avaneb osa optsioonist.

Haaveli sõnul pole Hansapank veel kindlalt otsustanud, kui pika aja peale ühe miljoni aktsia optsioonilepingud sõlmitakse. See võib olla üks kuni kolm aastat, lisab ta.

Tallinna Panga finantsturgude direktor Martti Siimann lausub, et pank on teinud oma töötajatele optsioonid 570 000 aktsiale.

Siimann selgitab, et optsioon on suunatud ligi 50 inimesele, lisaks on osa aktsiaid veel varus.

Aktsiaid saab Tallinna Panga juhttöötaja hakata välja ostma kahe aasta pärast ning aktsiad saab välja võtta kolme aasta jooksul. Optsioon on seotud töölepinguga, mis tähendab seda, et optsioon katkeb töölt lahkumisel, selgitab Siimann.

Hoiupank on müünud optsiooni teel oma juhttöötajatele 350 000 aktsiat. Panga finantsdirektor Priit Haller lausub, et panga nõukogu andis nõusoleku emiteerida optsiooniks veel 350 000 aktsiat.

Peep Soone Forekspanga väärtpaberite osakonnast ütleb, et pank teeb kahte liiki aktsiate optsioone. Ettevõtte juhatuse liikmetele emiteeritakse igal aastal üks protsent aktsiakapitalist. Aktsiad saab välja osta aasta varem kehtinud hinnaga.

Ülejäänud Forekspanga töötajad saavad aktsiaid sõltuvalt ettevõtte puhaskasumist. Pank ostab töötajatele pakutavad aktsiad perioodiliselt börsilt.

Ka Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Helo Meigas lausub, et oma töötajatele tehtavad optsioonid on avalikele ettevõtetele üks parimaid variante nende motiveerimiseks. Ettevõtte aktsia hind kajastab seda, kui hästi selle ettevõtte töötajad oma tööd teevad, märgib Meigas.

Samas toob Meigas välja tõsiasja, et Eestis puudub töötajatele mõeldud optsioonide teostamise suhtes regulatsioon juhul, kui ettevõte ostab optsiooniks aktsiad börsilt.

Üldjuhul on avalik ettevõte sunnitud börsi turult ostetud aktsiatest teavitama, kuid samas pole öeldud, millal ta seda tegema peab.

Meigas toonitab, et börsil noteeritud ettevõttel on kohustus fikseerida aktsia ostuhind töötajale optsiooni tehes mitte madalamaks kui otsuse tegemise päeva sulgemishind.

USAs tehakse optsioone valdavalt turult ostetud aktsiate abil, kuid Euroopas on rohkem levinud skeem, mille kohaselt tehakse oma töötajatele optsioone aktsiakapitali laiendamise teel.

Mõni nädal tagasi tõusis Tallinna Panga aktsia paari päevaga üle 40%. Hinnatõusu seostatakse panga hiljem avaldatud otsusega oma töötajatele optsioonid teha, mille tarvis turult aktsiaid osteti.

Oma töötajatele tehtavate aktsiaoptsioonide puhul, mida teostatakse aktsiate emiteerimise käigus, ei tohi ükski optsioonis osalev isik saada üle 25 protsendi aktsiatest.

Lisaks tuleb Meigase ütluse kohaselt ära kirjeldada inimeste ring, kes tohivad optsioonis osaleda, emiteeritavate aktsiate arv, fikseeritav hind ning aeg, mille jooksul on töötajal õigus optsiooni kasutada.