Artikkel
    • Uudised
    • 9. september 1997 kell 22:00
    Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamist ja Eesti Televisiooni eelarvest

    ETVst võiks saada avalik-õiguslik institutsioon, mis «peab ära hoidma programmide kvaliteeti kahjustava võistluse kõrgemate auditooriuminäitajate eest. Kommerts-TV eesmärk on teha raha ja selleks vajatakse programme; avalik-õiguslik tähendab osutada teenust programmide vormis ning selleks vajatakse raha» (Euroopa nõukogu parlamentaarne assamblee, 22.04.1991). Kuidas saab raha ETV?
    Eelarve 1998. aastaks: 143 miljoni kroonine riigi toetus 66% ja omatulud 34%. Palgafond moodustab 660 töötaja juures 45% eelarvest. Saatemaht 4600 tundi. Omatoodang 2000 tundi (esmaesitlusi 1700).
    ETV eelarve ei anna vastust küsimusele, kui palju maksab tegelikult telesaade. Küll aga näeme, kui palju neelavad vananenud majad, vana tehnika uuendamine jne. Minu arvates on kasutamata võimalusi ETVd efektiivsemalt majandada, seda nii kulude vähendamise kui tulude suurendamise teel.
    ETV keskmine saatetunni maksumus on ca 31 000 krooni, sama näitaja TV3s on 11 500 krooni. Omatoodangu saatetunni keskmiseks hinnaks kujuneb ETVs juba ca 50 000 krooni. Ühe töötaja kohta toodetakse ETVs aastas seitse tundi telepilti, TV3s 70 tundi.
    Loomulikult on ETV-l seadusest tulenevad avalik-õiguslikud kohustused, mida kommertstelevisioonil pole, kasvõi arhiivide säilitamine, kuid arvestades Eesti majanduse seisu, on vahed liiga ekstreemsed.
    ETV efektiivsuse võti on töötajaskonna suuruses, kellele makstakse aastas 63 miljonit krooni. Loetleksin ainult mõned abinõud, mida saaks samm-sammult rakendada: toimetusesüsteemilt üleminek produtsendisüsteemile, välistellimuste suurendamine, iseseisvate majandusüksuste moodustamine, üksikisikust ettevõtjate leidmine, tootmise efektiivsuse tõstmine jm.
    Efektiivne saab olla ainult kompleksne lähenemine kõigile ETV probleemidele. See nõuaks ettevaatlikku etapiviisilist üleminekut läbikaalutud reformidele. Viimased aga on vältimatud.
    Mõned näited ETV programmi proportsiooni kohta: rahaeraldised spordile on kasvanud 1998. a 545 protsenti, samas kui ostuprogramm suureneb 223 protsendi võrra. Omatoodang kasvab 150 tundi, ostuprogramm aga 295 tundi. Prioriteet ETVs peab olema eestikeelne programm.
    Kuidagi ei saa nõus olla reklaamitulude planeerimisega. Siinkohal kordaksin meelsasti oma 1995. a pakkumist. Võiks kaaluda võimalust müüa kogu ETV 1998. a reklaamiaeg. 2. jaanuaril laekuks ETV arvele 50 miljonit krooni. ETV ise planeerib teenida 1998. aastal 8minutilise piiranguga 41 miljonit (1997. a 42 miljonit). Eelarves esitatud ETV reklaamiprognoos ei ole korrektne, mis viib seadusandjat eksiteele.
    ETV vaadatavus on 23,4 protsenti, TV3-l 12,5 protsenti ja Kanal 2-l 12,7 protsenti, TV1-l üks protsent (BMF), mis teeb ETV turuosa suuruseks ca 50 protsenti teiste vastu kokku.
    TV3 müük seitsme kuuga on 20,2 miljonit krooni. Võttes arvesse turuosade vahet, peaks ETV olema teeninud sama ajaga ca 40 miljonit ja aasta lõpuks vähemalt 60 miljonit. TV3 on müünud 1997. aastaga võrreldes 115 protsendi võrra rohkem, ETV, vaatamata oma suurele turuosale, ainult 30 protsenti rohkem.
    Midagi on viltu ETV müügistrateegias või ei kajastu ETV tulud eelarves. ETV väidab, et primetime'i müügimaht kuue kuu jooksul on 12 minutit päevas ning aasta keskmine seitse minutit päevas. Järelikult kuue kuu jooksul müüks ETV nagu ainult kaks minutit primetime'i.
    Soovitaksin õhtul allahindlust mitte teha ning müüa reklaamiaega hinnaga vähemalt 400 krooni sekund. Siis saaksime tuluks kuue kuu jooksul 52,7 miljonit. Ülejäänud 182 päeva jooksul kahe minutiga saame veel 8,7 miljonit.
    Ekspertide prognoosi järgi võiks ETV ka piirangutega teenida vähemalt 70 miljonit krooni 1998. aastal. Seegi on pessimistlik prognoos. Üks võimalus on teha eratelevisioonidega kokkulepe ning müüa neile aastas ca 50--60 miljoni krooniga kogu aeg, tingimusel, et ETVs reklaami ei edastata. Teine võimalus oleks kehtestada eratelevisioonidele aastane litsentsimaks, mis läheks ETV-le tingimusel, et viimane reklaami ei edasta. Kindlasti peaks reklaam ETV ekraanilt kaduma. Selleks on veel teisigi võimalusi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Puutööstus Kehras võitleb ellujäämise nimel Võlgades firmad jõuavad järjest pankrotihalduri kätte
Raskustes Eesti krüptoplatvorm Change koondab töötajatest veerandi
Analüüs: Enefiti aktsial on 30 protsenti tõusuruumi

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Äripäev eetris: paljastatud saladiil heidab Tallinkile halba varju
Ettevõtjad võivad ja peaksidki enda ärihuvide eest seisma, kuid seda ei tohi teha vahendeid valimata, leidsid ajakirjanikud saates "Äripäev eetris".
Ettevõtjad võivad ja peaksidki enda ärihuvide eest seisma, kuid seda ei tohi teha vahendeid valimata, leidsid ajakirjanikud saates "Äripäev eetris".
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Silvano kasvatas käivet, kuid ärikasum langes surve alla
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Kõik juhtimise artiklid
Ukraina
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Ettevõtjate suur kriisiküsitlus: oma töötajaid tuleb kiivamalt hoidma hakata
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Börsinädala eelvaade: investorid ootavad sõnumeid keskpankadelt
Sel nädalal ootavat investorid mitut kõnet, sealhulgas Föderaalreservi juhi Jerome Powelli ja Euroopa Keskpanga juhi Christine Lagarde’i oma, rääkis börsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel.
Sel nädalal ootavat investorid mitut kõnet, sealhulgas Föderaalreservi juhi Jerome Powelli ja Euroopa Keskpanga juhi Christine Lagarde’i oma, rääkis börsitoimetuse ajakirjanik Jana Saarkoppel.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Välispoliitika vaatleja ja jalgpalliekspert: Laheriigid ostavad spordi abil head mainet
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.