9. september 1997 kell 22:00

Reklaamist ja Eesti Televisiooni eelarvest

ETVst võiks saada avalik-õiguslik institutsioon, mis «peab ära hoidma programmide kvaliteeti kahjustava võistluse kõrgemate auditooriuminäitajate eest. Kommerts-TV eesmärk on teha raha ja selleks vajatakse programme; avalik-õiguslik tähendab osutada teenust programmide vormis ning selleks vajatakse raha» (Euroopa nõukogu parlamentaarne assamblee, 22.04.1991). Kuidas saab raha ETV?

Eelarve 1998. aastaks: 143 miljoni kroonine riigi toetus 66% ja omatulud 34%. Palgafond moodustab 660 töötaja juures 45% eelarvest. Saatemaht 4600 tundi. Omatoodang 2000 tundi (esmaesitlusi 1700).

ETV eelarve ei anna vastust küsimusele, kui palju maksab tegelikult telesaade. Küll aga näeme, kui palju neelavad vananenud majad, vana tehnika uuendamine jne. Minu arvates on kasutamata võimalusi ETVd efektiivsemalt majandada, seda nii kulude vähendamise kui tulude suurendamise teel.

ETV keskmine saatetunni maksumus on ca 31 000 krooni, sama näitaja TV3s on 11 500 krooni. Omatoodangu saatetunni keskmiseks hinnaks kujuneb ETVs juba ca 50 000 krooni. Ühe töötaja kohta toodetakse ETVs aastas seitse tundi telepilti, TV3s 70 tundi.

Loomulikult on ETV-l seadusest tulenevad avalik-õiguslikud kohustused, mida kommertstelevisioonil pole, kasvõi arhiivide säilitamine, kuid arvestades Eesti majanduse seisu, on vahed liiga ekstreemsed.

ETV efektiivsuse võti on töötajaskonna suuruses, kellele makstakse aastas 63 miljonit krooni. Loetleksin ainult mõned abinõud, mida saaks samm-sammult rakendada: toimetusesüsteemilt üleminek produtsendisüsteemile, välistellimuste suurendamine, iseseisvate majandusüksuste moodustamine, üksikisikust ettevõtjate leidmine, tootmise efektiivsuse tõstmine jm.

Efektiivne saab olla ainult kompleksne lähenemine kõigile ETV probleemidele. See nõuaks ettevaatlikku etapiviisilist üleminekut läbikaalutud reformidele. Viimased aga on vältimatud.

Mõned näited ETV programmi proportsiooni kohta: rahaeraldised spordile on kasvanud 1998. a 545 protsenti, samas kui ostuprogramm suureneb 223 protsendi võrra. Omatoodang kasvab 150 tundi, ostuprogramm aga 295 tundi. Prioriteet ETVs peab olema eestikeelne programm.

Kuidagi ei saa nõus olla reklaamitulude planeerimisega. Siinkohal kordaksin meelsasti oma 1995. a pakkumist. Võiks kaaluda võimalust müüa kogu ETV 1998. a reklaamiaeg. 2. jaanuaril laekuks ETV arvele 50 miljonit krooni. ETV ise planeerib teenida 1998. aastal 8minutilise piiranguga 41 miljonit (1997. a 42 miljonit). Eelarves esitatud ETV reklaamiprognoos ei ole korrektne, mis viib seadusandjat eksiteele.

ETV vaadatavus on 23,4 protsenti, TV3-l 12,5 protsenti ja Kanal 2-l 12,7 protsenti, TV1-l üks protsent (BMF), mis teeb ETV turuosa suuruseks ca 50 protsenti teiste vastu kokku.

TV3 müük seitsme kuuga on 20,2 miljonit krooni. Võttes arvesse turuosade vahet, peaks ETV olema teeninud sama ajaga ca 40 miljonit ja aasta lõpuks vähemalt 60 miljonit. TV3 on müünud 1997. aastaga võrreldes 115 protsendi võrra rohkem, ETV, vaatamata oma suurele turuosale, ainult 30 protsenti rohkem.

Midagi on viltu ETV müügistrateegias või ei kajastu ETV tulud eelarves. ETV väidab, et primetime'i müügimaht kuue kuu jooksul on 12 minutit päevas ning aasta keskmine seitse minutit päevas. Järelikult kuue kuu jooksul müüks ETV nagu ainult kaks minutit primetime'i.

Soovitaksin õhtul allahindlust mitte teha ning müüa reklaamiaega hinnaga vähemalt 400 krooni sekund. Siis saaksime tuluks kuue kuu jooksul 52,7 miljonit. Ülejäänud 182 päeva jooksul kahe minutiga saame veel 8,7 miljonit.

Ekspertide prognoosi järgi võiks ETV ka piirangutega teenida vähemalt 70 miljonit krooni 1998. aastal. Seegi on pessimistlik prognoos. Üks võimalus on teha eratelevisioonidega kokkulepe ning müüa neile aastas ca 50--60 miljoni krooniga kogu aeg, tingimusel, et ETVs reklaami ei edastata. Teine võimalus oleks kehtestada eratelevisioonidele aastane litsentsimaks, mis läheks ETV-le tingimusel, et viimane reklaami ei edasta. Kindlasti peaks reklaam ETV ekraanilt kaduma. Selleks on veel teisigi võimalusi.

Hetkel kuum