Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ISO 9000 ja teised kvaliteedisertifikaadid

    Tööstustootmise kasvades 19. sajandi lõpul ja 20. algul tekkis vajadus täiendavate turvalisusnõuete rakendamise järele. Elanike ja vara kaitseks kasutati tööohutuse, töötervishoiu, tarbijakaitse, mere- ja elektriohutuse süsteeme. Algul oli enamik neist vabatahtlikud, omandades hiljem ühiskonnas ametlikuma staatuse. Süsteemide iseloomulik joon oli toodete testimise ja vastavuse hindamise rõhutamine enne turule jõudmist. Sageli teostasid kontrolli riiklikud või poolriiklikud institutsioonid, mis enamasti olid monopoolsed.
    Peale ohutusele suunatud lähenemisviisi otsis tööstus ka ise võimalusi, et tooted vastaksid mingitele kriteeriumitele juba enne turule jõudmist. Tööstuse põhihuviks oli vähendada kulusid kindlatele parameetritele vastavate toodete saamise kaudu. Ja kasutusele võeti vabatahtlik standardimine.
    Peatselt sai selgeks, et standardimise ja tootja sisemise vastavuse hindamisega ei ole võimalik saavutada korraga kahte eesmärki: tagada toodete vastavus ja ohutus. Tekkisid vabatahtlikud sertifitseerimise institutsioonid.
    Koos toodete sertifitseerimisega tekkisid rahvusvahelised standardid ka sertifitseerimisele ja laboritele. Hiljem lisandusid nõuded inspekteerivatele institutsioonidele ja kvaliteedisüsteemide sertifitseerimine. Esimesed kvaliteedisüsteemide standardid võeti kasutusele USA relvajõududes ja seejärel NATOs. Järgmisena arenesid välja akrediteerimissüsteemid, mille eesmärk on tagada sertifitseerimisinstitutsioonide vastavus nõuetele.
    Dualistlik süsteem on säilinud. Süsteemi esimese poole moodustab toodete turueelne ja kasutamise kontroll, mida teostab riik ja mille eesmärgiks on ohutuse tagamine. Teine pool on standardimine ning vabatahtlik sertifitseerimine, mille eesmärgiks on turu nõuetele vastavad kaubad.
    Kõige laiemalt levinud ülemaailmseks meetodiks on ettevõtete sertifitseerimine ISO standarditele 9001, 9002 või 9003. ISO 9001 puudutab ettevõtte kogu tegevuse sertifitseerimist, 9002 tootmise, paigaldamise ja teenindamise sertifitseerimist ja 9003 lõppkontrolli ja testimise sertifitseerimist.
    Ameerika autotootjate initsiatiivil sündis QS 9000 kvaliteedisüsteem. Autotööstuse toodete vastavuse tagamiseks töötas ÜRO majanduskomisjon välja ECE süsteemi. E-märgistusega ohukolmnurka ja tõkiskingi nõutakse ka Eesti tehnoülevaatuspunktides.
    Üha laiemalt kasutatakse keskkonnakaitsesüsteemi standardit ISO 14000. Peale vastavuse hindamise süsteemide eksisteerib sektoriaalseid kvaliteedi tagamise süsteeme (GMP ravimi- ja toiduainetetootjatele ning TickIT tarkvaratootjatele).
    Eestis tegutsevad sertifitseerimisasutused on andnud ISO 9000 kvaliteeditunnistuse 8 ettevõttele: Estonian Transoil, Baltic Color, Norma, Elcoteq Tallinn, ESS Grupp, Harju Elekter, Eesti Talleks ja Elvex. Sertifikaadi taotlejaid on ca 20. Nad on Eesti mõistes suured ja edukad firmad. Enamik nende toodangust läheb ekspordiks.
    Sertifitseeritud kvaliteedisüsteem on küll saanud tootmise tähtsaks koostisosaks, kuid see ei tähenda, et iga väikeettevõtja peaks hakkama ennast sertfitseerima. Olukord ei puuduta kohalikule turule tootjaid ja Eestis teenuseid osutajaid, sest Eesti tööstus allhankijatelt kvaliteedisertifikaati veel ei küsi.
    Eksportijate olukord on teine. Euroopas sertifitseerimise osatähtsus kasvab, eriti masinaehituses, elektroonikas ja keemiatööstuses.
    Mingist hetkest muutub firmadel, kel ei ole kvaliteedisüsteemi sertifikaati, eksportturgudel tegutsemine raskeks. Võimatuks muutub ka suurematele firmadele allhangete tegemine ilma vahendajateta.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Soome relvafirma lükkab laienenud tehase täistuuril käima
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
Soome ja Rootsi kaitseväe tellimus paneb Sako relvatehase täismahus tööle ja hakkab juba tulemustes välja paistma, kirjutab Kauppalehti.
FT: Varuosad reisipagasis: kuidas smugeldamine Vene reisilennukeid õhus hoiab
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.
Reisilennukite varuosade import on Venemaal sanktsioonide mõjul kokku kuivanud, lennufirmad on leidnud aga uusi viise, kuidas komponente üle piiri toimetada.