Norra valijad nõuavad poliitikutelt naftaraha

Norra valijatel on raske mõista, miks riigi naftamiljoneid ei kasutata haiglajärjekordade lühendamiseks, pensionäride, üksikemade, üliõpilaste ja vaeste olukorra parandamiseks ning maksude alandamiseks.

Samas kui paljudel riikidel on raskusi oma tervishoiusüsteemi finantseerimisega, on Norra riigieelarve tänu naftatuludele kolmandat aastat järjest ülejäägis.

Ohjeldades kiusatust suurendada riiklikke kulutusi, on peaminister Thorbjörn Jaglandi valitsus ülejäägi suunanud nn naftafondi, mis on loodud arvestusega, et naftavarud ükskord ammenduvad. Aasta lõpuks peaks fondi varad kasvama 100 miljardi Norra kroonini, mis investeeritakse välisriikide väärtpaberibörsidel.

Samal ajal elab Norra 4,3miljonilisest elanikkonnast 400 000 inimest allpool OECD vaesuspiiri, milleks on 60 000 Norra krooni (114 000 Eesti krooni) aastas ning riigis on tekkinud nn uusvaeste kiht. Vaesuspiiri alla jäävad ka üliõpilased, kelle aastase õppelaenu suurus on 61 000 krooni.

Norra tervishoiusüsteemi põhimureks on pikad haiglajärjekorrad, aprillis ootas haiglasse pääsu 300 000 elanikku. Raskete haigete ooteaeg vähemalt kuus kuud.

Norra rahandusministri Jens Stoltenbergi sõnul ei ole puudus mitte rahast, vaid töötegijaist. Kunagi ei ole arstiabi saanud nii palju elanikke kui praegu, varem pole Norras ka nii suuri summasid kulutatud vanurite hoolekandele.

Viimase paarikümne aasta jooksul on avalikku sektorisse pumbatud naftaraha enam kui 700 miljardit Norra krooni. 1994. a kulutas Norra tervishoiusektori eelarve finantseerimiseks 7,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. KL-REUTER-ÄP