• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfond võimaldas ebaseaduslikult laenusid

    Hüvitusfond pole sõlminud oma töötajatega otse laenulepinguid, vaid annab fondi arvel laenu kommertspankade kaudu, seisab riigikontrolli peakontrolöri Sven Potapovi otsuses. HF saab pankadelt seal deponeeritud raha hoiuseintressina seitse protsenti aastas, fondi töötajad maksavad laenudelt üheksa protsenti intressi.
    Käesoleva aasta 1. aprilliks oli Hüvitusfondi vahendite arvel antud fondi töötajatele laenu 6,1 mln krooni. Laenu olid saanud kolmteist Hüvitusfondi töötajat, sh üks tütarettevõtte juht. Suurim ühele töötajale antud laen oli 925 000 krooni. Enamik laene oli antud enne 1997. a.
    HFi juhatuse esimees Arle Mölder ja fondi nõukogu esimees Raoul Üksvärav lubasid vastuses riigikontrollile, et Hüvitusfond lõpetab käesoleva aasta lõpuks deposiitide paigutamise kommertspankadesse, mille alusel on väljastatud laene Hüvitusfondi töötajatele.
    Seaduse järgi on Hüvitusfondil keelatud võõrandada fondi vara huvitatud isikutele, nagu fondi nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised töötajad, märkis Sven Potapov oma otsuses. «Laenu andmine on täiesti ebaseaduslik tegevus,» lisas ta.
    Riigikontrolli hinnangul on taoline laenuandmine teeseldud tehing, mille eesmärk on varjata oma töötajate krediteerimist. Riigikontrolli otsuse järgi tuleb Hüvitusfondil viia oma tegevus kooskõlla HFi seaduse nõuetega ja fondi töötajad saavad pöörduda kommertspankade poole laenude taotlemiseks üldistel alustel.
    Hüvitusfondis töötas eelmise aasta lõpus 29 töötajat ja nende keskmine kuupalk oli 10 948 krooni. Koos tulemuslikkuse lisatasuga on fondi töötajate keskmine palk 11 013 krooni. Hüvitusfondi juhatuse liikmete keskmine töötasu oli viis kuud tagasi 46 865 krooni kuus. Hüvitusfondi töötajad saavad iga kuu tuhat krooni konfidentsiaalsuse nõude täitmise eest ja teist samapalju mittetöötamise eest konkureerivas asutuses.
    Riigikontrolli otsuse kohaselt on HF maksnud oma töötajatele põhjendamatult kõrget lisatasu ja tulemuslikkuse preemiaid. Alates jaanuarist rakendas HF peale töötajate põhipalga nõukogu otsusega kinnitatud tulemuspalka, mis sõltub fondi majandustegevusest. Fond premeeris mullu HFi nõukogu esimeest ja nõukogu liikmeid kümne kuupalga ulatuses, mis on vastuolus valitsuse korraldusega.
    Sven Potapovi otsuse järgi on Hüvitusfond käsitlenud ennast käibemaksu arvestuse osas kui mittefinantsasutust. Hüvitusfond tasus eelmisel aastal ainult 3200 krooni käibemaksu. Ettevõtte tulumaksust on Hüvitusfond vabastatud. 1995. a tasutud tulumaks 7,8 mln krooni tagastati Hüvitusfondile.
    Sven Potapov nõuab oma otsuses Hüvitusfondi käibemaksukohustuse küsimuse lahendamist koos maksuametiga.
    Hüvitusfondi juhatus ja fondi nõukogu märgivad vastuses riigikontrollile, et fondil on kasulik olla käibemaksukohustuslane, mistõttu juhatus pole sellel teemal maksuametiga diskussiooni alustanud.
    Ehkki HFi seadus ei määratle fondi kasumit taotleva majandusorganisatsioonina, lähtus riigikontroll eeldusest, et fond juhindub nagu iga teine riigiasutus seaduseandja üldistest põhimõtetest. Riigikontroll edastas Hüvitusfondi kontrollimise tulemused ka rahandusministeeriumile ja maksuametile ning riigikogu rahandus- ja majanduskomisjonile.
    HFi esimese poolaasta kasum oli 70,7 mln krooni, mis ületab eelmise aasta sama perioodi tulemuse 3,5 korda. Hüvitusfondi selle aasta kasumiprognoos on 100 miljonit krooni. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.