• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondi maine löögi all

    Juba pikemat aega on tähelepanelikumad inimesed märganud Hüvitusfondi tegevuses seoseid, millele otsapidi juhtis tähelepanu ka eelmisel nädalal avalikustatud revisjoniaktis riigikontroll. Nimelt on ASis Pindi Väärtpaberid investeerimisalase koolituse saanud noored mehed ennast praegu mugavalt sisse seadnud nii Hüvitusfondis kui Maapangas.
    Eelmisel aastal läks Pindi Grupist Maapanga arengut juhtima Ain Kelus ja võttis endaga kaasa oma kolleegi Ahti Aho. Kolmas Pindi Väärtpaberite töötaja Andres Männart asus üheksa kuud hiljem tööle Hüvitusfondi finantsdivisjoni juhina, mis tagas talle ka koha Hüvitusfondi juhatuses.
    Eesti erastamise usaldusfond, mida varem haldas Pindi Väärtpaberid, liikus koos Keluse ja Ahoga Maapanga haldusse. Alates sellest ajast on aktiviseerunud Maapanga tegevus Eesti aktsiaturul ja panga osakaal börsi turutegijate hulgas kasvas kevadsuvel kuue protsendini.
    Toimunud muutustes vaevas Maapanka ainult üks probleem -- raha. Rahapuudusel oleks võinud luhtuda panga ligi 50 miljoni krooni suurune aktsiaemissioon kevadel, kui appi ei oleks tulnud Hüvitusfond. Peaaegu kaks aastat ei ole Hüvitusfond nõudnud Maapangalt välja 2,4 miljonit krooni, mille fond usaldas Maapanga eelkäija, Virumaa Kommertspanga kätte. Tagasi maksmata laenu kõrval jätkas Hüvitusfond tema käsutusse antud riigi raha hoiustamist kõrge riskiga Virumaa Kommertspangas ja Maapangas. Maapangas seisab tänaseni lõviosa Hüvitusfondi hoiustest. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Maapangas 81,9 miljonit krooni Hüvitusfondi raha.
    Hoiustamise kõrval on Hüvitusfond suurendanud Maapanga aktsiakapitali 5,6 miljoni krooni võrra, mis moodustab 4,5 protsenti panga aktsiakapitalist. Pole üllatav, et kevadel valisid Maapanga aktsionärid panga juhatuse esimeheks Kalev Raidjõe, kes on samal ajal tegev ka Hüvitusfondi juhatuse liikmena.
    «Mina käin vaid fondi juhatuse koosolekutel,» põhjendab Kalev Raidjõe kahe tooli peal istumist. Tema sõnul ei saa seoseid vedada ka Männarti, Keluse ja Aho ühise mineviku üle Pindi Väärtpaberites. «Kõik ei jää alati äripartneriteks,» väidab Maapanga juhatuse esimees.
    Tegelikult rikub Kalev Raidjõe seadust. Hüvitusfondi eelmisel aastal vastu võetud uus seadus sätestab, et Hüvitusfondi juhatuse liige ei või olla mõne teise krediidi- või finantsasutuse juhatuse liige, v.a äriühingutes, kus fond omab üle viie protsendi aktsiatest. Maapank viimase täpsustuse alla ei käi. Sama paragrahvi teine lõige ütleb, et Hüvitusfondi juhatuse liige ei või töötada mõnes teises krediidi- või finantseerimisasutuses.
    Riigikontrolli kontrolör, endine Sotsiaalpanga tegevjuht Saima Strenze leidis revideerimise käigus, et Kalev Raidjõe kuulumine ühtaegu nii Maapanga kui Hüvitusfondi juhatuse koosseisu läheb vastuollu ka korruptsioonivastase seadusega selles osas, mis puudutab huvide konflikti.
    Hüvitusfond on parandanud värske Maapanga juhatuse esimehe suhtes ainult iluvea. Hüvitusfondi juhatuse esimehe Arle Mölderi käskkirjaga 5. maist vabastati Kalev Raidjõe ajutiselt Hüvitusfondi investeeringute divisjoni direktori kohustustest ja kümme päeva hiljem vähendati tema töötasu.
    Raske uskuda, et endised äripartnerid unustatakse olukorras, kus Maapank on tulemas börsile suhteliselt heade majandusnäitajate ja noore energilise juhtkonnaga. Raske on uskuda ka seda, et Tallinnas Karu tänava luksusmajas kõrvuti elavad Andres Männart, Ain Kelus ja Ahti Aho üksteisest koridoris mornide nägudega mööda käivad.
    Hüvitusfondi nõukogu on kinnitanud fondi juhatuse palgad, mis on võrreldavad Eesti suuremate kommertspankade juhtide omaga. Hüvitusfondi juhatuse liikmete keskmine palk oli koos lisatasudega aprillis 46 865 krooni kuus. Selle kõrval ei unustanud Hüvitusfondi nõukogu ka ennast -- aasta tagasi määrati fondi nõukogu igale liikmele 12 000 krooni erakorralist preemiat.
    Preemia maksmist põhjendab Hüvitusfondi praegune nõukogu esimees, majandusteadlane Raoul Üksvärav hea tööga. Samas puikleb ta kõrvale vastusest, kas temal kui riigikogu pensionäride ja perede liidu fraktsiooni esimehel pole piinlik panna taskusse raha, mis oleks läinud muidu nende samade pensionäride EVPde kustutamiseks, keda ta esindab.
    Hüvitusfond kasutab riigiettevõtete erastamisest saadud miljardit krooni ja seadus ütleb, et seda raha tuleb kasutada EVPsid lunastanud obligatsiooniomanike huvides. Preemia maksmine Hüvitusfondi nõukogu liikmetele ei saa kuidagi olla obligatsiooniomanike huvides.
    Pigem on Hüvitusfond hakanud obligatsiooniomanike huvisid piirama, kuna viimase, 9. emissiooni obligatsioonidele ei maksa fond lisaintresse, mis ulatuvad muidu viie protsendini aastas. See tundub eriti kummaline olukorras, kus fond kergitab oma selle aasta kasumiprognoosi 45 miljoni krooni võrra ja juhtkonna preemiad kasvavad.
    Hüvitusfondi laenuandmine läbi kommertspankade oma töötajatele on puhas korruptsioon, väitis üks kõrge riigiametnik selle peale, kui riigikontroll avastas Hüvitusfondis ebaseadusliku laenuandmise. Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov peab seda teeseldud tehinguks.
    Hüvitusfond sõlmis kommertspankadega lepingud, mille järgi said fondi töötajad laenu, kui fond hoiustas pangas teatud summa. Veel paar aastat tagasi oli Hüvitusfond üks suuremaid hoiustajaid Eestis, kuna investeeringud kõrgema tootlikkusega väärtpaberitesse olid siis veel tundmata.
    Raoul Üksvärav eitab Hüvitusfondi ja pankade vaheliste siduvate lepingute olemasolu. Samas tunnistab ta, et Hüvitusfondi töötajad on saanud pankadest laenu, kuid ei oska põhjendada, kuidas võis laenuintress paar aastat tagasi olla nii soodne kui 9 protsenti.
    «Ma ei ole Eesti laenuturuga juba pikemat aega lähedalt kokku puutunud,» seletab Üksvärav oma teadmatust. Ta ei suutnud nimetada ka ühtegi kommertspanka, mis annaks nii odavat laenu noortele peredele, keda ta Riigikogus esindab. «Teate, mul hakkas nüüd väga kiire,» kostis ta telefonitorusse, kui sealt oli pikemat aega kostnud seosetuid lauseid perede laenuprogrammide kohta.
    Peakontrolör Sven Potapov on kahevahel -- kas pidada Hüvitusfondi tegevust tõsiseks seaduserikkumiseks või mitte.
    Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder peab majanduspolitsei ja prokuratuuri kõrvalejätmist riigikontrolli otsuse saanud ametkondade hulgast tunnistuseks sellest, et Hüvitusfondis ei leitud midagi ebaseaduslikku. Samas pole ta tänaseni saatnud börsile seletust selle kohta, mis siis ikkagi fondis toimub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Parim juht Madis Toomsalu ei seadnud LHVsse minnes karjäärirada ette
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
„Parim juht 2022“ tiitili pälvis LHV Grupi juht Madis Toomsalu. Ta on rääkinud juhiks saamisest ja olemisest Äripäeva raadios, ent ka tema kollegid võtsid vaevaks parimat juhti kiita.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.