• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hüvitusfondi maine löögi all

    Juba pikemat aega on tähelepanelikumad inimesed märganud Hüvitusfondi tegevuses seoseid, millele otsapidi juhtis tähelepanu ka eelmisel nädalal avalikustatud revisjoniaktis riigikontroll. Nimelt on ASis Pindi Väärtpaberid investeerimisalase koolituse saanud noored mehed ennast praegu mugavalt sisse seadnud nii Hüvitusfondis kui Maapangas.
    Eelmisel aastal läks Pindi Grupist Maapanga arengut juhtima Ain Kelus ja võttis endaga kaasa oma kolleegi Ahti Aho. Kolmas Pindi Väärtpaberite töötaja Andres Männart asus üheksa kuud hiljem tööle Hüvitusfondi finantsdivisjoni juhina, mis tagas talle ka koha Hüvitusfondi juhatuses.
    Eesti erastamise usaldusfond, mida varem haldas Pindi Väärtpaberid, liikus koos Keluse ja Ahoga Maapanga haldusse. Alates sellest ajast on aktiviseerunud Maapanga tegevus Eesti aktsiaturul ja panga osakaal börsi turutegijate hulgas kasvas kevadsuvel kuue protsendini.
    Toimunud muutustes vaevas Maapanka ainult üks probleem -- raha. Rahapuudusel oleks võinud luhtuda panga ligi 50 miljoni krooni suurune aktsiaemissioon kevadel, kui appi ei oleks tulnud Hüvitusfond. Peaaegu kaks aastat ei ole Hüvitusfond nõudnud Maapangalt välja 2,4 miljonit krooni, mille fond usaldas Maapanga eelkäija, Virumaa Kommertspanga kätte. Tagasi maksmata laenu kõrval jätkas Hüvitusfond tema käsutusse antud riigi raha hoiustamist kõrge riskiga Virumaa Kommertspangas ja Maapangas. Maapangas seisab tänaseni lõviosa Hüvitusfondi hoiustest. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Maapangas 81,9 miljonit krooni Hüvitusfondi raha.
    Hoiustamise kõrval on Hüvitusfond suurendanud Maapanga aktsiakapitali 5,6 miljoni krooni võrra, mis moodustab 4,5 protsenti panga aktsiakapitalist. Pole üllatav, et kevadel valisid Maapanga aktsionärid panga juhatuse esimeheks Kalev Raidjõe, kes on samal ajal tegev ka Hüvitusfondi juhatuse liikmena.
    «Mina käin vaid fondi juhatuse koosolekutel,» põhjendab Kalev Raidjõe kahe tooli peal istumist. Tema sõnul ei saa seoseid vedada ka Männarti, Keluse ja Aho ühise mineviku üle Pindi Väärtpaberites. «Kõik ei jää alati äripartneriteks,» väidab Maapanga juhatuse esimees.
    Tegelikult rikub Kalev Raidjõe seadust. Hüvitusfondi eelmisel aastal vastu võetud uus seadus sätestab, et Hüvitusfondi juhatuse liige ei või olla mõne teise krediidi- või finantsasutuse juhatuse liige, v.a äriühingutes, kus fond omab üle viie protsendi aktsiatest. Maapank viimase täpsustuse alla ei käi. Sama paragrahvi teine lõige ütleb, et Hüvitusfondi juhatuse liige ei või töötada mõnes teises krediidi- või finantseerimisasutuses.
    Riigikontrolli kontrolör, endine Sotsiaalpanga tegevjuht Saima Strenze leidis revideerimise käigus, et Kalev Raidjõe kuulumine ühtaegu nii Maapanga kui Hüvitusfondi juhatuse koosseisu läheb vastuollu ka korruptsioonivastase seadusega selles osas, mis puudutab huvide konflikti.
    Hüvitusfond on parandanud värske Maapanga juhatuse esimehe suhtes ainult iluvea. Hüvitusfondi juhatuse esimehe Arle Mölderi käskkirjaga 5. maist vabastati Kalev Raidjõe ajutiselt Hüvitusfondi investeeringute divisjoni direktori kohustustest ja kümme päeva hiljem vähendati tema töötasu.
    Raske uskuda, et endised äripartnerid unustatakse olukorras, kus Maapank on tulemas börsile suhteliselt heade majandusnäitajate ja noore energilise juhtkonnaga. Raske on uskuda ka seda, et Tallinnas Karu tänava luksusmajas kõrvuti elavad Andres Männart, Ain Kelus ja Ahti Aho üksteisest koridoris mornide nägudega mööda käivad.
    Hüvitusfondi nõukogu on kinnitanud fondi juhatuse palgad, mis on võrreldavad Eesti suuremate kommertspankade juhtide omaga. Hüvitusfondi juhatuse liikmete keskmine palk oli koos lisatasudega aprillis 46 865 krooni kuus. Selle kõrval ei unustanud Hüvitusfondi nõukogu ka ennast -- aasta tagasi määrati fondi nõukogu igale liikmele 12 000 krooni erakorralist preemiat.
    Preemia maksmist põhjendab Hüvitusfondi praegune nõukogu esimees, majandusteadlane Raoul Üksvärav hea tööga. Samas puikleb ta kõrvale vastusest, kas temal kui riigikogu pensionäride ja perede liidu fraktsiooni esimehel pole piinlik panna taskusse raha, mis oleks läinud muidu nende samade pensionäride EVPde kustutamiseks, keda ta esindab.
    Hüvitusfond kasutab riigiettevõtete erastamisest saadud miljardit krooni ja seadus ütleb, et seda raha tuleb kasutada EVPsid lunastanud obligatsiooniomanike huvides. Preemia maksmine Hüvitusfondi nõukogu liikmetele ei saa kuidagi olla obligatsiooniomanike huvides.
    Pigem on Hüvitusfond hakanud obligatsiooniomanike huvisid piirama, kuna viimase, 9. emissiooni obligatsioonidele ei maksa fond lisaintresse, mis ulatuvad muidu viie protsendini aastas. See tundub eriti kummaline olukorras, kus fond kergitab oma selle aasta kasumiprognoosi 45 miljoni krooni võrra ja juhtkonna preemiad kasvavad.
    Hüvitusfondi laenuandmine läbi kommertspankade oma töötajatele on puhas korruptsioon, väitis üks kõrge riigiametnik selle peale, kui riigikontroll avastas Hüvitusfondis ebaseadusliku laenuandmise. Riigikontrolli peakontrolör Sven Potapov peab seda teeseldud tehinguks.
    Hüvitusfond sõlmis kommertspankadega lepingud, mille järgi said fondi töötajad laenu, kui fond hoiustas pangas teatud summa. Veel paar aastat tagasi oli Hüvitusfond üks suuremaid hoiustajaid Eestis, kuna investeeringud kõrgema tootlikkusega väärtpaberitesse olid siis veel tundmata.
    Raoul Üksvärav eitab Hüvitusfondi ja pankade vaheliste siduvate lepingute olemasolu. Samas tunnistab ta, et Hüvitusfondi töötajad on saanud pankadest laenu, kuid ei oska põhjendada, kuidas võis laenuintress paar aastat tagasi olla nii soodne kui 9 protsenti.
    «Ma ei ole Eesti laenuturuga juba pikemat aega lähedalt kokku puutunud,» seletab Üksvärav oma teadmatust. Ta ei suutnud nimetada ka ühtegi kommertspanka, mis annaks nii odavat laenu noortele peredele, keda ta Riigikogus esindab. «Teate, mul hakkas nüüd väga kiire,» kostis ta telefonitorusse, kui sealt oli pikemat aega kostnud seosetuid lauseid perede laenuprogrammide kohta.
    Peakontrolör Sven Potapov on kahevahel -- kas pidada Hüvitusfondi tegevust tõsiseks seaduserikkumiseks või mitte.
    Hüvitusfondi juhatuse esimees Arle Mölder peab majanduspolitsei ja prokuratuuri kõrvalejätmist riigikontrolli otsuse saanud ametkondade hulgast tunnistuseks sellest, et Hüvitusfondis ei leitud midagi ebaseaduslikku. Samas pole ta tänaseni saatnud börsile seletust selle kohta, mis siis ikkagi fondis toimub.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Euroopa aktsiad näitavad täna tugevust
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud olid täna tõusmas, sest reisifirmade taastumine ning USA turgude tugevus aitasid leevendada Hiina majanduse aeglustumisega seotud muresid, vahendab Reuters.
Hansa-Flex teenindusbuss pakub kiiret hüdraulikateenust just seal, kus on abivajaja
Hansa-Flex Hüdraulika mobiilne töökoda ehk teenindusbuss pakub hüdraulikaseadmete kiirkorras remonti ja mugavat hooldusteenust, sõites ise klientide juurde kohale.
Hansa-Flex Hüdraulika mobiilne töökoda ehk teenindusbuss pakub hüdraulikaseadmete kiirkorras remonti ja mugavat hooldusteenust, sõites ise klientide juurde kohale.
Rekordid teinud elektri hinnal on veel üllatusi varuks
Energia ehk elektri, gaasi ja nafta hind on sel aastal kohati rekordiliselt kallinenud. Mis on hinnatõusu taga ning miks kõrged, aga ka kõikuvad hinnatasemed on alles algus ning kuidas tarbija hinnatõusu ja -kõikumise vastu saab, see selgub värskest Äripäeva raadio saatest "Energiatund".
Energia ehk elektri, gaasi ja nafta hind on sel aastal kohati rekordiliselt kallinenud. Mis on hinnatõusu taga ning miks kõrged, aga ka kõikuvad hinnatasemed on alles algus ning kuidas tarbija hinnatõusu ja -kõikumise vastu saab, see selgub värskest Äripäeva raadio saatest "Energiatund".