Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läti
Lätis on seadusandlik võim sajaliikmelisel parlamendil. Parlamendi liikmed valitakse 3 aastaks. Valitsus koos-neb kaheteistkümnest ministrist. Läti riigipea on president Guntis Ulmanis.
MAJANDUS
Läti majanduselu on paljuski sarnane Eestiga. Läti valitsus on pühendunud majandusreformide kiirele elluviimisele ja Läti integratsioonile Euroopa Liitu.
1994. aastal alustatud privatiseerimisprogramm on plaanis lõpule viia järgmisel aastal.
Läti majanduse koguprodukt kasvas eelmisel aastal 2,5%, sel aastal ennustatakse 3,5% kasvu.
Inlflatsiooni tase jääb alla 10% aastas. Tööpuudus on suhteliselt kõrge -- kuni 7%.
Rahvusvaheline krediidireitingu agentuur Standard & Poor's omistas Lätile rahvusliku valuuta pikaajalise krediidireitingu A- ja välisvaluuta pikaajalise krediidireitingu BBB, millega Läti edestas näiteks Kreekat, Poolat ja Ungarit.
Läti seadused lubavad tegeleda ettevõtlusega järgmistes vormides:
- füüsilisest isikust ettevõtja;
- usaldusühing;
- täisühing;
- ühistu;
- osaühing;
- aktsiaselts.
Osaühingu miinimumkapitali suurus on 2000 Läti latti. Asutajaid võib olla ka üks, kuid asutajate arv on piiratud viiekümnega.
Kui osanike arv ületab viiekümne piiri, tuleb osaühing kahe aasta jooksul ümber kujundada aktsiaseltsiks või likvideerida.
Osade eest võivad asutajad tasuda rahas (k.a välisvaluuta), varaga või Riia väärtpaberibörsil noteeritud väärtpaberitega.
Osaühingu puhaskasum tuleb osaliselt suunata kohustuslikku reservi (vähemalt 5% osakapitalist aastas), kuni selle suurus on 1/3 osakapitalist.
Aktsiaseltsi peavad asutama vähemalt kolm isikut, v.a juhul, kui välisriigi ettevõte asutab Lätis 100% väliskapitalile kuuluva tütarettevõtte.
Aktsiaseltsi põhikirjas fikseeritakse registreeritud aktsiakapital, mis on vajalik seltsi tegevusprogrammi täitmiseks. Registreeritud aktsiakapitali miinimum on pankade puhul 3 000 000, elu- ja muude kindlustusseltside puhul vastavalt 2 000 000 ja 1 000 000, börside puhul 250 000, maaklerfirmade puhul 50 000 ja ülejäänud aktsiaseltside puhul 25 000 latti.
Aktsiaseltsi asutamisel tuleb reeglina tasuda 50% registreeritud aktsiakapitalist.
Aktsiakapitali eest tuleb täies ulatuses tasuda rahas pangakontole.
Ülejäänud 50% registreeritud kapitalist peab olema täidetud viie aasta jooksul, kuid tavaliselt tasutakse see aasta jooksul.
Välismaa äriühing võib Lätis avada esinduse, mille funktsioon piirdub kaubanduse ja majandussuhete edendamise ja informatsiooni vahendamisega.
Kui välismaa äriühing soovib oma nimel Lätis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta selleks registreerima filiaali.
MAKSUSÜSTEEM
Ettevõtte tulumaks
Ettevõtte tulumaksu maksavad piiratud vastutusega äriühingud ja välisfirmade filiaalid.
Tulumaksu määr on kõigile maksumaksjatele 25%.
Tulumaksu summa arvutatakse tuludeklaratsioonis, korrigeerides kasumiaruande kasumit.
Olulist tähelepanu pööratakse tehingutele offshore-piirkondadega. Kui maksumaksja ei suuda tõestada, et raha tasumine offshore-firmale on tasu toimunud majandustehingu eest, tuleb maksjal väljamakselt kinni pidada 25% tulumaks.
Samas on teatud piirkondadesse toimunud väljamaksetelt kohustus kinni pidada tulumaks olenemata makse sisust.
Mitteresidendi tulust Lätis peetakse kinni 10% suurune tulumaks.
Mitteresidendi tulu Läti aktsiatelt ja dividende Läti ettevõtetelt ei maksustata.
Läti on sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingud Taani, Eesti, Leedu, Norra, Poola, Soome, Rootsi, Hollandi, T?ehhi, Islandi, Kanada, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa, Ukraina ning Valgevenega.
Sotsiaalmaksu maksavad tööandjad (juriidilised ja füüsilised isikud), töövõtjad, kes on seaduse mõistes Läti residendid ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
Maksustamisele kuuluvad kõik tööandjapoolsed väljamaksed, k.a loonustasud.
Käesoleval aastal on sotsiaalmaksu määr 37%, millest 28% tuleb tasuda tööandjal ja 9% töötajal.
Kuni 2001. aastani vähendatakse sotsiaalmaksu määra 1% võrra aastas, kuni see on 33%.
Samuti muutub ka tööandja ja töötaja vaheline sotsiaalmaksu jaotus, mis maksureformi lõppedes on vastavalt 18% ja 15%.
Üksikisikud, kes on maksustamise seisukohalt Läti residendid, on maksustatud kogu nende tulu osas.
Mitteresidendid maksavad tulumaksu Lätis asuvatest allikatest saadud tulult.
Tulumaksu määr on 25% maksustatavast tulust. Maksuvaba tulu suurus on seotud miinimumpalga suurusega ja on hetkel 30 Latti kuus.
Käibemaks ja aktsiisid
Käibemaksu määr on 18%.
Aktsiisid on kehtestatud kütusele, alkoholile ja tubakatoodetele.
Varamaksu maksjateks on füüsilised ja juriidilised isikud, kes omavad Lätis asuvat vara.
Varamaksuga maksustatakse põhivara ja lõpetamata ehitused.
Vara väärtusega alla 1500 lati on maksuvaba. Maksumäärad on sõltuvalt varade koguväärtusest 0,5% (kuni 25 000 latti) ja kuni 4% (üle 2 500 000 lati).