Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valuutavaidlus jätkub
Soros astus üles Hongkongis rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapanga aastakoosolekul, mille üks peamisi teemasid on Kagu-Aasia riike tabanud finantskriis. Sorose vastulöögi tingisid Malaisia peaministri rünnakud valuutaspekulantide aadressil ning ettepanek keelustada valuutaga kauplemine.
«Kapitali konverteeritavuse piiramine praegusel hetkel on katastroofi retsept,» hoiatas Soros. «Mahathiri ettepanek keelustada kauplemine valuutaga on nii kohatu, et ei vääri isegi tõsisemat kaalumist,» ütles ta. Oma esinemises nimetas Soros Mahathiri «nuhtluseks oma riigile».
Varasemad sekkumised riigi finantsturgude tegevusse, eelkõige aktsiate kiire edasimüügi keelustamine läinud kuul, vallandasid Kuala Lumpuri börsil tugeva müügilaine, seades Malaisia valuuta ringgiti surve alla. Juuli algusest on ringgit kukkunud 20 protsenti.
Sorose rünnak järgnes Malaisia peaministri Mohamad Mahathiri esinemisele, kus too nimetas valuutakaubandust «mittevajalikuks, ebamoraalseks ja häbituks» ning süüdistas valuutaspekulante riigi majanduse saboteerimises.
«Valuutaspekulatsioonid peavad lõppema. Miks me peame lubama seda, mis on meile kahjulik. Valuutakaubandus peab piirduma väliskaubanduse finantseerimisega,» ütles Mahathir.
Mahathir süüdistas fondimaaklereid arenevate riikide majandusega manipuleerimises ning ütles, et valuutaspekulantide tegevus tuleb kuulutada seadusevastaseks.
Malaisia ametnikud leevendasid hiljem peaministri sõnu valuutakaubanduse piiramise kohta, öeldes, et märkus puudutas vaid maailma kaubandusorganisatsiooni WTO egiidi all peetavaid läbirääkimisi finantsturgude liberaliseerimiseks.
Maailma juhtivate tööstusriikide rahandusjuhid kinnitasid Hongkongis tehtud ühisavalduses, et Kagu-Aasia finantskriisi peapõhjused peituvad pigem nende riikide finantssüsteemide ja panganduse nõrkuses.
IMF ja G7 riigid on kannustanud piirkonna finantssektori reforme, mis peaks edaspidi välistama taoliste kriiside kordumise. Samas pole Aasia riikide ettepanek moodustada 100 miljardi USA dollari suurune regionaalne kriisiabi fond G7 riikides tugevat poolehoidu leidnud. FT-DI-REUTER-BNS-ÄP