• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hiina läheb Dengi jälgedes

    Nüüd, kui Hiina 15. parteikongress on peetud ja juhtorganid valitud, võib öelda, et Hiina jätkab 20 aastat tagasi Deng Xiaopingi alustatud majandusreforme, mille tulemusena ta tõenäoliselt kujuneb aastal 2020. maailma võimsaimaks majandusriigiks. Erinevalt Ida-Euroopast, mis alustas majandusreforme üheaegselt poliitilise süsteemi muutmisega, püüab Hiina endiselt ristata kommunismi kapitalismiga ehk liberaliseerib sammhaaval majandust ja hoiab totaalse süsteemi alles.
    Hübriidmajandus on seni andnud väga häid tulemusi. Venemaal ja Ida-Euroopas kasutatud ?okiteraapia on hiinlaste arvates õhutanud inflatsiooni, hävitanud tööstuse ja pannud inimesed, vähemalt algul, virelema. Seevastu Hiina aeglased reformid on taganud kiire majanduskasvu (12 protsenti aastas), madala inflatsiooni (5 protsenti) ja peaaegu iga inimese elatustaseme tõusu. Tänu kiirele majanduskasvule on Hiina loonud maailma kõige suuremad valuutavarud ja suurima kaubandusbilansi ülejäägi.
    Pärast seda, kui Hiina loobus 1978. aastal kollektiivsest põllumajandusest, on aastail 1970--1978 suurenenud põllumajandustoodang 2,6 protsenti aastas ja ajavahemikus 1978--1984 ligi 6 protsenti. Sel ajavahemikul kasvas talunike sissetulek 14 protsenti ja allpool vaesustaset elavate inimeste arv vähenes veerandi ehk 60 miljoni võrra.
    Riigile kuulub kokku 305 000 ettevõtet, mis on linnades põhilised tööandjad ja mille arvele tuleb 90% riigipankadest võetud laenudest. Samal ajal annavad need Hiina kogutoodangust ainult 40% ja nende osakaal väheneb. Hiina liidrid on sunnitud tunnistama, et need ettevõtted on tehnoloogiliselt mahajäänud, kannavad oma töötajate eest liiga suuri kulusid ega suuda oma toodetega konkureerida, kui turg avaneb ja hinnad vabaks lastakse.
    Ühelt poolt sunnib kasvav konkurents teiste Aasia tiigermajandustega nende dinosaurustega kiiresti midagi ette võtma, kuid teiselt poolt tuleb mõelda, mida teha seal töötava 100 mln töölisega. President Jiang tahab muuta need aktsiaseltsideks, mille sisu ta ei täpsusta, ning luua majanduse võtmeharudes (telekommunikatsioon, naftakeemia- ja elektroonikatööstus) Jaapani ja Korea eeskujul tuhatkond hiidkorporatsiooni.
    Jiang, kelle määratluse järgi Hiina asub praegu sotsialismi algstaadiumis, on seadnud sihiks luua «terviklik turusüsteem», mis tagab 25 aasta jooksul 6,5% aastase majanduskasvu ja jõudmise arenenud tööstusriigiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eva Truuverk: Eestist võiks saada rohepöörde Silicon Valley
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Kui me tahame ühiskonda järgmisele tasemele tõsta, peame leidma uue mudeli, mis soodustaks arengut ning mille tulemusena looduskeskkond on hoitud ja taastatud, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk.
Börs: Dow Jones tõusis kaheksa kuu kiireimas tempos
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
USA aktsiaturgudel oli neljapäeval korralik tõus ning investorid kasutasid omikronitüve murest tekkinud langust ostmiseks, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: börsi uustulnuk, Elisa uus juht ja abilinnapea
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Nädala viimases Äripäeva hommikuprogrammis uurime Elisa Eesti plaanide ja juhivahetuse tagamaade kohta telekomi uuelt tegevjuhilt Andrus Hiiepuult.
Enefit Greeni tulevase tuulepargi toetuse vaidlus jõudis kohtu ette Elering: Eesti Energia tegi pöördumatuid investeeringuid 42 euro ja 30 sendi eest
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.
Tallinna halduskohtus arutati Eesti Energia tütarfirma Tootsi Windpark kaebust taastuvenergia toetust jagava Eleringi otsuse vastu, mis jättis Tootsi tuulepargi ilma nii-öelda vanast toetusskeemist, millega oleks saanud projekt 12 aasta jooksul tarbijate taskust kuni 300 miljonit eurot.