Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hiina läheb Dengi jälgedes
Nüüd, kui Hiina 15. parteikongress on peetud ja juhtorganid valitud, võib öelda, et Hiina jätkab 20 aastat tagasi Deng Xiaopingi alustatud majandusreforme, mille tulemusena ta tõenäoliselt kujuneb aastal 2020. maailma võimsaimaks majandusriigiks. Erinevalt Ida-Euroopast, mis alustas majandusreforme üheaegselt poliitilise süsteemi muutmisega, püüab Hiina endiselt ristata kommunismi kapitalismiga ehk liberaliseerib sammhaaval majandust ja hoiab totaalse süsteemi alles.
Hübriidmajandus on seni andnud väga häid tulemusi. Venemaal ja Ida-Euroopas kasutatud ?okiteraapia on hiinlaste arvates õhutanud inflatsiooni, hävitanud tööstuse ja pannud inimesed, vähemalt algul, virelema. Seevastu Hiina aeglased reformid on taganud kiire majanduskasvu (12 protsenti aastas), madala inflatsiooni (5 protsenti) ja peaaegu iga inimese elatustaseme tõusu. Tänu kiirele majanduskasvule on Hiina loonud maailma kõige suuremad valuutavarud ja suurima kaubandusbilansi ülejäägi.
Pärast seda, kui Hiina loobus 1978. aastal kollektiivsest põllumajandusest, on aastail 1970--1978 suurenenud põllumajandustoodang 2,6 protsenti aastas ja ajavahemikus 1978--1984 ligi 6 protsenti. Sel ajavahemikul kasvas talunike sissetulek 14 protsenti ja allpool vaesustaset elavate inimeste arv vähenes veerandi ehk 60 miljoni võrra.
Riigile kuulub kokku 305 000 ettevõtet, mis on linnades põhilised tööandjad ja mille arvele tuleb 90% riigipankadest võetud laenudest. Samal ajal annavad need Hiina kogutoodangust ainult 40% ja nende osakaal väheneb. Hiina liidrid on sunnitud tunnistama, et need ettevõtted on tehnoloogiliselt mahajäänud, kannavad oma töötajate eest liiga suuri kulusid ega suuda oma toodetega konkureerida, kui turg avaneb ja hinnad vabaks lastakse.
Ühelt poolt sunnib kasvav konkurents teiste Aasia tiigermajandustega nende dinosaurustega kiiresti midagi ette võtma, kuid teiselt poolt tuleb mõelda, mida teha seal töötava 100 mln töölisega. President Jiang tahab muuta need aktsiaseltsideks, mille sisu ta ei täpsusta, ning luua majanduse võtmeharudes (telekommunikatsioon, naftakeemia- ja elektroonikatööstus) Jaapani ja Korea eeskujul tuhatkond hiidkorporatsiooni.
Jiang, kelle määratluse järgi Hiina asub praegu sotsialismi algstaadiumis, on seadnud sihiks luua «terviklik turusüsteem», mis tagab 25 aasta jooksul 6,5% aastase majanduskasvu ja jõudmise arenenud tööstusriigiks.