Vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus kogub populaarsust

Vastutuskindlustusena kehtestatud kohustuslik liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut riiklike hüvitiste piirmäärade ulatuses vaid siis, kui liikluskahju põhjustanud sõiduk on teada ja seda juhtinud isiku tsiviilvastutus on kehtiva lepinguga kindlustatud. Kuid liikluskahju tekitamise eest vastutavale isikule ei korvata talle endale (tema sõidukile) tekitatud kahjusid, samuti ei korva liikluskindlustus kahjusid, mis on põhjustatud sõidukile ja sõiduki lisavarustusele seoses otsasõiduga takistusele, teelt väljasõiduga, tulekahjuga, loodusõnnetusega, samuti vandalismi, varguse ja röövimisega.

Vabatahtlik sõidukikindlustus muutub populaarsemaks

Kõikide nende riskide vastu pakub kaitset vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus, mis on üks vanemaid kindlustuliike Eesti kindlustusturul. 1997. aasta I kvartalis moodustas kaskokindlustuse turuosa üle 20% kahjukindlustuses kogutud brutopreemiatest, olles oma mahult erinevate kindlustusliikide seas liikluskindlustuse järel teisel kohal. Viimased arengud näitavad, et kaskokindlustusel on veel kasvuruumi ja seda eelkõige eraisikute sõidukite arvel (praegune turuosa 1,6%). Juba praegu on võimalik liisinglepingu objektiks olevaid sõidukeid kindlustada terveks liisinglepingu kehtivuse perioodiks, mis säästab kindlustusvõtjat paljudest bürokraatlikest toimingutest seoses kindlustuslepingu iga-aastase uuendamisega.

Kindlustuslepingute sõlmimise aktiivsust mõjutavad ka kindlustusseltside omavahelise ägeda konkureerimise tulemusel alanenud kindlustustariifid, mis praegu moodustavad 60--70% 1995. a kehtinutest.

Eri kindlustusseltside poolt pakutavad kaskokindlustusliigid on kindlustatavate riskide osas põhijoontes sarnased, erisused ilmnevad kindlustusvõtjatele pakutavates lisateenustes (asendusauto remondi ajaks ja õigusabi), kindlustuskaitse territoriaalses kehtivuses (kas ainult Eesti või ka muud riigid), tariifide kehtestamine sõltuvalt kahjususest ja erinevate omavastutuste rakendamine) ning kahjujuhtumite hüvitamise metoodikas (sõiduki kulumi arvestamine või mittearvestamine taastamisremondi maksumuse hüvitamisel).