• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus kogub populaarsust

    Vastutuskindlustusena kehtestatud kohustuslik liikluskindlustus kaitseb liiklusõnnetuses kannatanut riiklike hüvitiste piirmäärade ulatuses vaid siis, kui liikluskahju põhjustanud sõiduk on teada ja seda juhtinud isiku tsiviilvastutus on kehtiva lepinguga kindlustatud. Kuid liikluskahju tekitamise eest vastutavale isikule ei korvata talle endale (tema sõidukile) tekitatud kahjusid, samuti ei korva liikluskindlustus kahjusid, mis on põhjustatud sõidukile ja sõiduki lisavarustusele seoses otsasõiduga takistusele, teelt väljasõiduga, tulekahjuga, loodusõnnetusega, samuti vandalismi, varguse ja röövimisega.
    Vabatahtlik sõidukikindlustus muutub populaarsemaks
    Kõikide nende riskide vastu pakub kaitset vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus, mis on üks vanemaid kindlustuliike Eesti kindlustusturul. 1997. aasta I kvartalis moodustas kaskokindlustuse turuosa üle 20% kahjukindlustuses kogutud brutopreemiatest, olles oma mahult erinevate kindlustusliikide seas liikluskindlustuse järel teisel kohal. Viimased arengud näitavad, et kaskokindlustusel on veel kasvuruumi ja seda eelkõige eraisikute sõidukite arvel (praegune turuosa 1,6%). Juba praegu on võimalik liisinglepingu objektiks olevaid sõidukeid kindlustada terveks liisinglepingu kehtivuse perioodiks, mis säästab kindlustusvõtjat paljudest bürokraatlikest toimingutest seoses kindlustuslepingu iga-aastase uuendamisega.
    Kindlustuslepingute sõlmimise aktiivsust mõjutavad ka kindlustusseltside omavahelise ägeda konkureerimise tulemusel alanenud kindlustustariifid, mis praegu moodustavad 60--70% 1995. a kehtinutest.
    Eri kindlustusseltside poolt pakutavad kaskokindlustusliigid on kindlustatavate riskide osas põhijoontes sarnased, erisused ilmnevad kindlustusvõtjatele pakutavates lisateenustes (asendusauto remondi ajaks ja õigusabi), kindlustuskaitse territoriaalses kehtivuses (kas ainult Eesti või ka muud riigid), tariifide kehtestamine sõltuvalt kahjususest ja erinevate omavastutuste rakendamine) ning kahjujuhtumite hüvitamise metoodikas (sõiduki kulumi arvestamine või mittearvestamine taastamisremondi maksumuse hüvitamisel).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.