• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtete sundlõpetamise määrus jõustub

    Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep selgitas, et määruse eelmine versioon töötati pärast õiguskantsleri tehtud märkusi ümber. Eelmisel kolmapäeval kirjutas justiitsminister Paul Varul muudetud määrusele alla.
    «Välja võeti sundlõpetatud ettevõtete tegevuse piiramine,» lausus Viljar Peep. Esialgne tekst nägi ette, et kui ettevõte on sundlõpetatud, aga kohus pole veel likvideerijat või pankrotihaldurit määranud, ei tohi äriühing võlausaldajate huvide kaitseks osasid tehinguid teha, näiteks kinnisvara müüa.
    Piirangute mõte oli anda võlausaldajale, kelle huve võidakse varaliste tehingutega kahjustada, õigus esitada juhatuse liikme vastu tsiviilhagi. «Kuna piirangud võeti nüüd välja, siis toimub karistuse üldregulatsioon tsiviilseadustiku üldosa ja äriseadustiku põhjal,» ütles Peep.
    Selgemalt on uues määruses lahti kirjutatud ettevõtete likvideerimise menetlus. «Kui keegi taotleb, võib kohus kohe samal päeval pärast sundlõpetamise teate avaldamist Riigi Teatajas määrata ettevõttele likvideerija ega pea ootama neli kuud, nagu algul ette nähtud,» sõnas Peep.
    Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise üldise korra järgi pidid likvideerijad avaldama ajalehes üleskutse esitada nelja kuu jooksul ettevõtte vastu nõudeid.
    Taolist teadet Peebu sõnul enam avaldama ei pea. «See tähendanuks kokku kaheksat kuud ooteaega ja venitanuks menetluse pikaks,» selgitas ta.
    Määruse punkt selle kohta, millal ettevõtte allesjäänud vara aktsionäride vahel laiali jagatakse, on koostatud võlausaldajaid kaitstes. «Peab olema möödunud kuus kuud sundlõpetamise teate ilmumisest ja vähemalt kaks kuud ettevõtte lõppbilansi ning varajaotuse plaani tutvumiseks esitamisest,» lausus Peep. «Alles siis võib hakata allesjäänud vara omanikele jaotama.»
    Määruse lõppvariant täpsustab ka äriühingu dokumentide hoidja pärast seda, kui ettevõte on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja võib olla kas äriühingu likvideerija, ettevõtte endine juhatuse esimees või keegi kolmas isik. Tavaliselt tuleb dokumente säilitada kümme aastat.
    Viljar Peep lisas, et esimesed nimekirjad sundlõpetamisele minevatest ettevõtetest ilmuvad Riigi Teataja lisas oktoobrikuu alguses.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.