Ettevõtete sundlõpetamise määrus jõustub

Justiitsministeeriumi äriregistri talituse juhataja Viljar Peep selgitas, et määruse eelmine versioon töötati pärast õiguskantsleri tehtud märkusi ümber. Eelmisel kolmapäeval kirjutas justiitsminister Paul Varul muudetud määrusele alla.

«Välja võeti sundlõpetatud ettevõtete tegevuse piiramine,» lausus Viljar Peep. Esialgne tekst nägi ette, et kui ettevõte on sundlõpetatud, aga kohus pole veel likvideerijat või pankrotihaldurit määranud, ei tohi äriühing võlausaldajate huvide kaitseks osasid tehinguid teha, näiteks kinnisvara müüa.

Piirangute mõte oli anda võlausaldajale, kelle huve võidakse varaliste tehingutega kahjustada, õigus esitada juhatuse liikme vastu tsiviilhagi. «Kuna piirangud võeti nüüd välja, siis toimub karistuse üldregulatsioon tsiviilseadustiku üldosa ja äriseadustiku põhjal,» ütles Peep.

Selgemalt on uues määruses lahti kirjutatud ettevõtete likvideerimise menetlus. «Kui keegi taotleb, võib kohus kohe samal päeval pärast sundlõpetamise teate avaldamist Riigi Teatajas määrata ettevõttele likvideerija ega pea ootama neli kuud, nagu algul ette nähtud,» sõnas Peep.

Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise üldise korra järgi pidid likvideerijad avaldama ajalehes üleskutse esitada nelja kuu jooksul ettevõtte vastu nõudeid.

Taolist teadet Peebu sõnul enam avaldama ei pea. «See tähendanuks kokku kaheksat kuud ooteaega ja venitanuks menetluse pikaks,» selgitas ta.

Määruse punkt selle kohta, millal ettevõtte allesjäänud vara aktsionäride vahel laiali jagatakse, on koostatud võlausaldajaid kaitstes. «Peab olema möödunud kuus kuud sundlõpetamise teate ilmumisest ja vähemalt kaks kuud ettevõtte lõppbilansi ning varajaotuse plaani tutvumiseks esitamisest,» lausus Peep. «Alles siis võib hakata allesjäänud vara omanikele jaotama.»

Määruse lõppvariant täpsustab ka äriühingu dokumentide hoidja pärast seda, kui ettevõte on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja võib olla kas äriühingu likvideerija, ettevõtte endine juhatuse esimees või keegi kolmas isik. Tavaliselt tuleb dokumente säilitada kümme aastat.

Viljar Peep lisas, et esimesed nimekirjad sundlõpetamisele minevatest ettevõtetest ilmuvad Riigi Teataja lisas oktoobrikuu alguses.