Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kohaliku sealiha osatähtsus väheneb
ASi Karree juhataja Kalev Villemi sõnul on sealiha varustusega probleeme just väiksematel lihatööstustel ja nendel, kellel pole oma tapamaja. «Suurematel tööstustel on lihtsam importida, sest nad ostavad suuremaid koguseid.»
Lihatööstuste esindajate kinnitusel on Hollandis ja Taiwanil levinud sigade katku tõttu lihapuudus kogu maailmas.
Saaremaa liha- ja piimakombinaadi lihatööstuse direktor Andi Saagpakk sõnas, et Saaremaal on kohalikust sealihast puudu viiendik ja see tuleb väljastpoolt sisse osta. «Praegu on ka mujalt raske liha saada, sest sigade katk möllab mitmes riigis,» ütles ta. «Samuti on suure nõudluse tõttu tõusnud liha hind.»
Saagpaku sõnul süveneb puudus kohaliku sealiha järele viimase paari-kolme aasta jooksul vähehaaval pidevalt.
Samas kinnitasid lihatööstuste esindajad, et Venemaale topelttollide tõttu lihatooteid peaaegu ei ekspordita. «Kui sinna üldse midagi viiakse, siis püütakse tollidest kõrvale hiilida,» ütles Kalev Villem.
Andi Saagpaku sõnul ei saa lihatööstused ka Ukrainasse oma toodangut müüa, sest sealne ostjaskond pole ostujõuline. Saaremaa lihakombinaat toodab aastas 2500 tonni vorstitooteid ja 500--600 tonni poolfabrikaate, millest kõik turustatakse kohalikul turul. Käibe põhjal Eesti kolmas lihakombinaat prognoosib selleks aastaks umbes 100 miljoni kroonist käivet ja nullkasumit.
Karree lihatööstus planeerib selleks aastaks 40--50 miljoni kroonist käivet ja nullkasumit.