Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa korrastab suhted kreeditoridega

    Eile allkirjastasid Venemaa ning kreeditorpanku ühendav Londoni klubi kauaoodatud kokkuleppe Nõukogude Liidu ajast pärinevate võlgade restruktureerimise kohta.
    Kokkulepe annab Venemaale 33 miljardi dollarilise võla tagasimaksmiseks aega 25 aastat ning avab tee uutele välisinvesteeringutele.
    Kuus aastat kestnud maratonläbirääkimistel Venemaad esindanud Vne?ekonombanki juhatuse esimees Andrei Kostin kirjutas kokkuleppele alla koos 14 välismaise kommertspanga esindajaga. Kokku hõlmab tehing üle 400 panga, kelle valduses on enam kui 30 000 nõukogudeaegset laenulepingut.
    Detsembri alguseks peab Venemaa kreeditoridele tasuma osa võlgu olevaid intressimakseid, mis on esimene raha, mida kreeditorid pärast viieaastast vaheaega Nõukogude Liidule antud laenude eest kätte saavad. Põhisumma tagasimaksmine ning ülejäänud intressivõlgade likvideerimine algab 2002. aastal.
    Kokkuleppele Londoni klubiga eelnes kaks aastat tagasi 25 aasta peale sõlmitud kokkulepe kreeditorriikide Pariisi klubiga, millega restruktureeriti 40 miljardi dollari ulatuses nõukogudeaegseid võlgu. Läinud kuul sai Venemaast ka Pariisi klubi liige.
    Üldse moodustavad NSV Liidu aegsed võlad Venemaa praegusest 127,4 miljardi dollari suurusest välisvõlast 102,3 miljardit dollarit.
    Võlgade restruktureerimise osas saavutatud kokkulepped kõrvaldavad takistused Venemaa riigireitingu paranemiselt, mis muudaks välislaenud odavamaks. See omakorda aktiviseeriks riiklike ja eraettevõtete laenutegevust ning arendaks turgu uutele laenuinstrumentidele.
    Venemaa debüteeris eurovõlakirjade turul mullu novembris, emiteerides väärtpabereid ühe miljardi dollari eest. See oli Venemaale esimene kord pärast 1917. aasta revolutsiooni rahvusvahelisi võlakirju emiteerida.
    Tänaseks on toimunud veel kaks eurovõlakirjade emissiooni.
    1998. aastal loodab Venemaa emissioonist saada kuni 3,4 miljardit dollarit. REUTER-ÄP
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Laaneti korteriskandaal on paisunud kriminaaluurimiseks
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Kasupoja käest korteri üürinud ja riigi käest selle eest toetust küsinud endise justiitsministri Kalle Laaneti tegevust uuritakse nüüd juba kelmuse paragrahvi all.
Tallinna Sadam tõi uue IT-juhi Ericssonist
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.
Juulis asub Tallinna Sadama IT-juhina ametisse Priit Koppel, kes varem töötas Ericssonis Balti riikide IT-juhina.