Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa korrastab suhted kreeditoridega
Eile allkirjastasid Venemaa ning kreeditorpanku ühendav Londoni klubi kauaoodatud kokkuleppe Nõukogude Liidu ajast pärinevate võlgade restruktureerimise kohta.
Kokkulepe annab Venemaale 33 miljardi dollarilise võla tagasimaksmiseks aega 25 aastat ning avab tee uutele välisinvesteeringutele.
Kuus aastat kestnud maratonläbirääkimistel Venemaad esindanud Vne?ekonombanki juhatuse esimees Andrei Kostin kirjutas kokkuleppele alla koos 14 välismaise kommertspanga esindajaga. Kokku hõlmab tehing üle 400 panga, kelle valduses on enam kui 30 000 nõukogudeaegset laenulepingut.
Detsembri alguseks peab Venemaa kreeditoridele tasuma osa võlgu olevaid intressimakseid, mis on esimene raha, mida kreeditorid pärast viieaastast vaheaega Nõukogude Liidule antud laenude eest kätte saavad. Põhisumma tagasimaksmine ning ülejäänud intressivõlgade likvideerimine algab 2002. aastal.
Kokkuleppele Londoni klubiga eelnes kaks aastat tagasi 25 aasta peale sõlmitud kokkulepe kreeditorriikide Pariisi klubiga, millega restruktureeriti 40 miljardi dollari ulatuses nõukogudeaegseid võlgu. Läinud kuul sai Venemaast ka Pariisi klubi liige.
Üldse moodustavad NSV Liidu aegsed võlad Venemaa praegusest 127,4 miljardi dollari suurusest välisvõlast 102,3 miljardit dollarit.
Võlgade restruktureerimise osas saavutatud kokkulepped kõrvaldavad takistused Venemaa riigireitingu paranemiselt, mis muudaks välislaenud odavamaks. See omakorda aktiviseeriks riiklike ja eraettevõtete laenutegevust ning arendaks turgu uutele laenuinstrumentidele.
Venemaa debüteeris eurovõlakirjade turul mullu novembris, emiteerides väärtpabereid ühe miljardi dollari eest. See oli Venemaale esimene kord pärast 1917. aasta revolutsiooni rahvusvahelisi võlakirju emiteerida.
Tänaseks on toimunud veel kaks eurovõlakirjade emissiooni.
1998. aastal loodab Venemaa emissioonist saada kuni 3,4 miljardit dollarit. REUTER-ÄP