Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maareformi muudatused tekitavad poliitilisi pingeid
Üks peamisi erimeelsust tekitavaid küsimusi on valitsuse seisukohtadest lähtuvas riigikogu maaelukomisjoni algatatud eelnõus põllumajandusmaade kasutamisega seonduv.
Seadusemuutusega on kavas sätestada põllumajandustootjaile nende kasutada olevate tootmishoonete ümbruses paikneva tagastamisele mitte kuuluva 50 ha maa ostueesõigus, mida seni polnud.
Opositsiooni kuuluvate Reformierakonna, Mõõdukate ja Isamaaliidu poliitikute sõnul pole õige erastada maa kollektiivseks omandiks.
Suvel ähvardas opositsioon Mart Siimanni juhitavat vähemusvalitsust kavandatava muudatuse pärast koostöö katkestamisega. Eelnõu praegusesse varianti on lisatud mitmed ostueelisõigust piiravad sätted.
Järjekordne maareformi seaduse muutmine käsitleb ka ajutiste rajatiste juurde kuuluva maa ning põllumajandusmaa erastamist ning ettemaksu tasumist erastamisväärtpaberitega.
Ka luuakse seadusemuudatusega maareformi komitee, mis valitsuse plaani järgi hakkab omavalitsusi kontrollima ja reformi käiku juhtima. Opositsioonipoliitikud kahtlevad, kas komitee suudab reformi kiirendada.
Riigikogus seaduse arutelul esinenud justiitsminister Paul Varul sõnas, et iga reform on olemuselt kampaania, mille juhtimist on vaja tsentraliseerida.BNS