Meedia hiilgeaeg

Esmaspäeval teatas Postimees uue trükimasina ostust, mis läheb maksma vähemalt 70 miljonit krooni. Meediaettevõttele on see hiiglaslik rahapaigutus. Tartlaste investeering on suur väljakutse senisele turuliidrile Tallinna trükikojale Printall, kes hiljuti käivitas moodsa liini ajakirjade trükkimiseks. Uue trükikoja tehnilised võimalused on Postimehe kirjelduse järgi märksa paremad Printalli omadest.

Printallis omab olulist osalust Postimehe grupi suurkonkurent, Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe, Õhtulehe jt meediaettevõtete omanik Hans H. Luik, kes on vastukaaluks leidmas mahukaid investeeringuid oma trükikoja arendamiseks.

Tänu tervele konkurentsile trükitööstuses on Eesti ajalehtede ja ajakirjade väljanägemine klassi võrra kõrgemal kui Lätis-Leedus. Kõrge trükikvaliteedi toel on kirjastajad suutnud vältida reklaamiraha liikumist televisiooni. Viimastel kuudel on pea kõik suuremad väljaanded hüppeliselt kasvatanud reklaami pealt saadavaid tulusid.

Mart Kadastiku juhitav Postimehe grupp (lisaks samanimelisele päevalehele ka ajakirjad Kroonika ja Luup, 25% osalus Sõnumilehes jm väljaanded) on seni suutnud Hans H. Luige ambitsioone kammitseda. Uus investeering trükikotta on aga märk, et Kadastik on asunud kaitselt rünnakule sooviga lükata Luik meediaturul selgelt teisele positsioonile. Vaevalt, et Luik seda pealt vaatama jääb.

Ennustan, et investeeringud meediasse kasvavad ja paari aasta pärast võib Eesti lugeja valida endale suunitluselt ja esituslaadilt sobiva väljaande sama kirevast rivist kui Euroopa Liidu maades täna. Skandinaavia kirjastuskontsernide kasvav huvi Eesti meedia vastu kinnitab, et tegemist on jõuliselt areneva majandusharuga, mis ei jää millegi poolest maha näiteks pangandusest.