Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kolm päeva kahes pangas
Lähen Ühispanga kontorisse ja soovin osta eile tegevust alustanud Balti indeksi fondi osakuid. Kuna minu arvelduskonto ja väärtpaberiarve paiknevad Hansapangas, saadetakse mind sinna, et kannaksin investeeritava summa Ühispanka Balti indeksi fondi arvele. Siis vudin tagasi Ühispanka ja esitan osakute müügitaotluse. Ootan paar päeva, kuni raha on laekunud ja saan Ühispangast teada osakute hinna ja koguse, mille ma oma Hansapangast lähetatud summa eest osta saaksin, siis lähen esitan Hansapanka ostutaotluse ja osakud kantakse minu väärtpaberiarvele. Vähemalt kolm päeva ja 4--5 pangakülastust -- keeruline ja aeganõudev turuväline tehing.
Sarnane kadalipp tuleb läbida kõigil, kes soovivad osta või müüa mitme panga tütarettevõtete investeerimisfondide osakuid ja ei oma kõigis neis pankades väärtpaberiarveid.
Kahepoolsete ostutaotluste märkimise nõue hakkas kehtima 1. augustist. Samas tühistati ühel isikul mitme väärtpaberiarve omamise keeld. Kahepoolse märkimise süsteem kehtestati turvalisuse tõhustamise eesmärgil. Sada protsenti turvalisust on teadagi 0 protsenti efektiivsust.
Et asjad kiiremini liiguksid, võib tehinguid sooritada sularaha eest ja soetada endale panka, mille kaudu olete sunnitud fondiosakuid ostma, väärtpaberiarve. Kui te aga tahate osta näiteks Balti Kasvufondi, Hoiupanga Vene IF, Tallinna Panga Ida-Euroopa IF ja Äripäeva indeksi fondi osakuid, peate avama väärtpaberi- ja soovitavalt ka arvelduskonto neljas pangas. Kogu lugu läheb väikeinvestorile, kellel börsil isetegutsemise asemel fondidesse investeerida soovitatakse, kallimaks ja keerulisemaks.
Väikeinvestor ootab pangalt, mille klient ta on, märksa täiuslikumat teenustepaketti, kui kolm päeva ja neli korda kahe panga vahet kõndida.