Läti erastab Ventspils Nafta

Läti seni suurima erastamistehingu -- naftatransiidifirma Ventspils Nafta (VN) aktsiate avaliku enampakkumise esimene voor on alanud. 31. oktoobrini saavad EVPde (nominaalväärtusega 28 latti) omanikud märkida kokku 5 miljonit VNi aktsiat. Analüütikute prognoosi järgi kujuneb ühe aktsia hinnaks 40 latti või rohkem.

Pakkumise teine voor on 1998. a alguses, mil VNi aktsiast loodetakse kujunevat kõige laiema levikuga «rahvaaktsia».

Seitse protsenti aktsiatest müüakse välisturul, mis avab võimaluse ka Eesti ning teistele Balti investeerijatele.

Pakkumisvoor algas hilinemisega, kuna viibis tehingu viimistlemine, millega Ventspils Naftast sai ametlik osanik Läti-Vene ühisfirmas Latrostrans. Latrostransile kuulub naftajuhe, mille kaudu Ventspilsi tarnitakse Vene naftat. Ventspilsis asuv konsortsium Latvias Naftas Tranzits (LNT) omandas 90% riigile kuuluvas firmas LaSam, mis haldas riigi 66% osalust Latrostransis. Need aktsiad vahetati VNi aktsiate vastu, millega LNT omandas VNis 37% osaluse. LaSami ostuhind oli 73 mln latti, see on seni Läti suurim tehing.

Ventspils Nafta on tulus kompanii, mis eeldatavasti teenib hästi ka tulevikus. Selleks on erastamistingimustes valitsuse määrusega kinnitatud, et kompanii tulud ei tohi langeda alla 1996. a taset. Nii loodetakse firma raamatupidamises vältida kompanii tegelike tuludega manipuleerimist.

1997. a esimese 9 kuuga on VNi maksustamisjärgne kasum 20 mln latti, realiseerimise netokäive 52 mln latti. 1996. a oli VNi maksustamisjärgne kasum 25,2 mln latti ning käive 83,9 mln latti.

Prognooside järgi ületavad nafta- ja naftatoodete tarned tänavu 1996. a rekordilise 25,3 mln tonni taseme.

Ventspils Nafta ehitab praegu viit uut kütusemahutit, millega ladustamisvõimsus kasvab 100 000 m³ (kokku 785 000 m³-ni). Sel suvel Ventspilsi sadamas lõpule viidud süvendustööd võimaldavad vastu võtta ka 120 000tonniseid tankereid. Tänu uutele mahutitele kasvab VNi läbilaskevõime 40 mln tonnini aastas.

Pikemas perspektiivis ennustavad analüütikud Ventspils Naftale suurenenud läbilaskevõimest hoolimata stabiilset tulu või selle vähenemist, kuna suureneb konkurents Venemaa rajatavate uute sadamate poolt. Samuti püsib risk, et Venemaa avaldab kütusetööstusele poliitilistel kaalutlustel survet kasutada Venemaa sadamaid Läti omade asemel.