Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskmised telefonijaamad on paidlikult laiendatavad
Keskmine telefonijaam on kindlasti ostetud juba firmale, keda ei saa pidada väikeseks, ja seega on väga oluline, et ettevõtte kasvades ka jaama sujuvalt laiendada saaks.
Loomulikult on iga keskmine jaam laiendamisvõimalustega. Aga kas see toimub 16 või kahe abonendi kaupa, mängib juba olulist rolli telefonisüsteemi paindlikul kohandamisel vastavalt firma vajadustele. ISDN
ISDN kui uus ja aina populaarsem standard on telefonijaamade valiku juures samuti oluline. Enne tuleks muidugi Eesti Telefoni kohalikust teeninduspunktist uurida, kas ISDN-liini firmasse tõmbamine on ikka võimalik. Kui see läheb liiga kulukaks, piisab tavalisest analoog- ja digitaalliinidega keskmisest keskjaamast. Kui arvestada kokku väljaehitamiskulud, jaama enda hind ja liitumiskulud, siis ISDNi võimaluse korral on alates 30 numbrist juba kasulik kiire, kahemegabitisel ühendusel töötava jaama ostmine. Eriti mõistlik on see siis, kui peale tavaliste telefonikõnede on firmal vaja välisilmaga ka kvaliteetset andmeühendusest. Lisamugavused on tavalised
Igasugused lisamugavused, nagu näiteks ootemuusika, uksetelefon, kõnepost, jaamasisene telefoniraamat, on enamikul mudelitest olemas. Olulisem on hoopis see, kui kalliks telefonijaam siis läheb, kui nendele mugavustele osta juurde funktsionaaltelefonid, tellida süsteemi ülespanek ja hooldus.
Kuigi samuti analoogtelefonid rahuldavad põhifunktsioone täites töötaja sidepidamisvajaduse, ei maksaks sellega siiski sekretäri koormama hakata, sest erinevalt fuktsionaaltelefonist tuleb suunamisi ja vahekõnesid valida koodidega. Funktsionaaltelefone saab juhtida menüüst, indikaatorid näitavad kinniolevaid liine ja mõned mudelid toetavad ka häälega juhtimist. Suunamine on vaid nupuvajutuse kaugusel.