Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Messi roll turundusstrateegias
Üldjuhul jagunevad messid üld-, erialasteksja professionaalidele suunatud messideks. Kuigi korraldatakse erinevaid üldmesse (nt jõulumess), tundub, et Eestiski on tulevik erialamesside (nt Tourest) ja nn firmalt-firmale-messide (nt Tallinna toidumess) päralt. Nii erialamessid kui ka firmalt-firmale-messid annavad parema võimaluse messil osaleja pakkumise suunamiseks, sest külaliste huvid on konkreetsemad.
Külalised osalevad messil vabatahtlikult ja on ennast ette valmistanud pakkumiste vastuvõtmiseks. Messil osalejale tähendab see võimalust suunata oma pakkumine vastuvõtlikule inimesele, kes üldjuhul esindab osaleja sihtrühma. Rahvusvaheliste messide puhul laieneb sihtrühm üle piiride ja rahvuste, kuid eeldatavalt suureneb ka infomüra.
Peale üldlevinud kommunikatsioonieesmärkide võimaldab mess arendada toodet või teenust, jälgida ala hinnastruktuuri ja laiendada jaotusvõrku.
Sidudes messil osalemise tervikliku kommunikatsioonikavaga, muutub mess hõlpsasti foorumiks, kus on võimalik esitada oma toodet või teenust väga mitmekülgselt. Mess ei anna osalejale ainult võimaluse ennast tutvustada, vaid ka klientide ja tarbijatega suhelda.
Messil tugevdatakse juba olemasolevaid kliendikontakte, luuakse uusi sidemeid, saadakse aimu kogu ala arengust ja võimaluse tutvuda konkurentide tegevusega. Messil osalemine kannab suhtekorralduse eesmärke ning tugevdab ettevõtte imagot. Viimasel ajal on üheks tähtsamaks messile esitatavaks nõudmiseks tõusnud otsese lisamüügi saavutamise võimalus.
Erinevatele toodetele ja teenustele sobivad erinevad rõhuasetused turundusstrateegias. Messi kui ühte turundustegevuse osasse tuleb seetõttu suhtuda alati kriitiliselt.