Riigiametid protestivad Opmanni palgapoliitika vastu

Kevadel teatas Opmann, et soovib tõsta ametniku astmepalga osa sissetulekus 80 protsendini ja vähendada võimalikult palju lisatasude osa. Praegu saavad riigitöötajad lisatasu kuni poole palga ulatuses, mõnel juhul isegi 70% astmepalgast.

Uus palgakorraldus vähendaks palka piirivalves, politseis, maksuametis, tollis ja mujal kõrgendatud riskiga ametites töötavatel inimestel, sest nende igakuine lisatasu asendatakse 18protsendilise astmepalga tõusuga.

Palgakorralduse muutmiseks loodud ametkondadevahelises komisjonis on Opmanni määrust saatnud tugev kriitika. Rahandusministri sõnul ilmselt järgmisel aastal sellise palgakorraldusega välja tulla ei saa.

Riigile tähendaks Opmanni määruse rakendamine keskmiselt 30% lisatasu puhul aga ligi 85 miljonit krooni kokkuhoidu aastas. Praegu kulub erikategooria töötajate palgale koos lisatasuga umbes 83 miljonit krooni kuus, järgmisel aastal kuluks vaid umbes 76 miljonit.

Palgakomisjoni liige, justiitsministeeriumi asekantsler Juhan Parts sõnas, et enne kui astmepalga juurde minna, tuleks ametnikud korralikult grupeerida, neile koolitust võimaldada ja siis hoopis korralikult palka tõsta. «Juristi keskmine hind tööjõuturul on 15 000 krooni, meie saame pakkuda 4000--5000 krooni,» nentis ta.

«Ma kinnitan riigiametnikuna, et ühelegi ametnikule need ujuvad ja segased lisatasud ei meeldi,» jätkas Parts. «Samas see süsteem, mis rahandusministeerium välja pakub, vähendab inimeste palkasid. See lisatasude ja astmepalkade mäng võib viia selleni, et riigiteenistujate reaalsed sissetulekud vähenevad.»

Sama kartust on avaldanud siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp, kes vastutab politseiametnike, piirivalve ja päästeametnike töötasude eest.

Piirivalvelaevade üksikdivisjoni ülem Ants Toomepuu kinnitas palgauuendusest kuuldes, et Eesti Merelaevandus või välislaevad pakuvad piirivalves töötavatele meremeestele niigi mitu korda kõrgemat palka, nii 16 000--20 000 krooni kuus. «Kui nüüd palgad veelgi langevad, siis järelikult hakatakse sinna üle minema,» lausus Toomepuu.

Piirivalvelaeva Valvas vanemmehaanik Georgi Suslikov kinnitas, et Eesti meremehed on kõikjal väga hinnas ja tänu varasematele tutvustele tööpuudust ei karda. Hiljuti tehti tallegi ettepanek minna välislaeva peale 1700 USA dollarilise kuupalgaga. Suslikov ei võtnud küll perekondlikel põhjustel seda tööd vastu, aga kahetseb nüüd: «Seal oleksin nelja kuuga teeninud siinse kahe aasta palga.»

Meremeeste arvates ei saa palk enam väiksemaks muutuda. Laevameeste kinnitusel on palgafond pidevalt vähenenud. «Puhkusetasu ja jõulupreemia on tänavu näiteks 50%, varem oli sada protsenti kuupalgast,» võrdles laeva kolmas mehaanik Igor U?akov.

Laeva komandöri Peeter Aaviku sõnul ei ole madala palga tõttu võimalik laevameeskonna 21 kohta täis komplekteerida, kuid samas ei anta vakantsete kohtade töötasu ka meremeeste vahel jagamiseks. Need mehed hakkaksid aga palgakorralduse muutmise pealt isegi kasu lõikama, sest nende lisatasu töö erisuse eest on vaid 10%.

Maksuameti eelarveosakonna juhataja kohusetäitja Tony Smitt tunnistab, et maksuamet on oma headele revidentidele saanud seni maksta 40% lisatasu. «Paremad revidendid meelitatakse muidu audiitorfirmade palgale,» põhjendas Smitt. Ta leidis, et kui lisatasu maksmine kaob, leiab maksuamet ikkagi võimaluse lisatasu maksta. «Töötajad laiali ei jookseks,» lubas Smitt.

Politseiameti välipolitseibüroo abidirektor Udo Rehkalt tõdes, et politseinikud lahkuvad pärast palgalangust kindlasti. Politseis saab lisatasudega premeerida paremaid töötajaid ja kui kõik hakkavad võrdselt palka saama, siis paremad lihtsalt lahkuvad, arvas Rehkalt.

Tallinna tolliinspektuuri Posti piiritollipunkti juhataja Malle Kolju on samuti sellise palgakorralduse vastu. Koos 35% lisatasuga on näiteks tollipunkti nooreminspektori maksimaalne brutopalk 2930 krooni. «Kui lisatasu ära jääb, kaotab ta kohe kolm-nelisada krooni,» arvestas Kolju.

Tema sõnul on kogu palgakorralduse süsteem eos valesti koostatud. «Palk peaks olema põhiline ja lisatasud võiksid olla vaid eriti hea töö või eriti suure koormuse eest,» sõnas Kolju.